Järvamaa põllumees pälvib presidendilt teenetemärgi

Silja Vilbu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teet Kallakmaa
Teet Kallakmaa Foto: Dmitri Kotjuh

Metstaguse Agro omanik Teet Kallakmaa pälvib president Kersti Kaljulaidilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Kallakmaa saab teenetemärgi ettevõtluse ja kohaliku elu edendamise eest Järvamaal.

Kallakmaa ütleb ajakirjaniku kõnet vastu võttes, et tegelikult peab ta kohe koosolekule tõttama ja praegu on veidi kiire. Kuulnud aga helistamise põhjust, Kallakmaa hetkeks kohmetub.

"Huvitav, kes mind sinna üles seadis, see on küll suur üllatus. Mõnikord öeldakse, et tunnustus tuli üllatusena, kuigi tegelikult seda juba loodeti, aga mulle tuli see küll nagu välk selgest taevast," lausub ta pikkamisi.

"See tähendab seda, et pean hakkama uut ülikonda ostma," lisab ta naerdes, kui on esimesest üllatusest toibunud.

Tunnustusi on tulnud teisigi

Teet Kallakmaa on viimasel ajal saanud veel mitu tunnustust. Näiteks nimetati tema ettevõte Metstaguse Agro detsembris kogukonda toetavaks ettevõtteks. Tunnustus anti kätte Järvamaa arenduskeskuse ja Kodukant Järvamaa vabaühenduste teemapäeval.

Möödunud aastal sai Kallakmaa maaeluministeeriumis Eesti vabariigi aastapäeva aktusel parima piimakarjakasvataja tiitli.

Kallakmaa ettevõte on muu hulgas silma paistnud sellega, et on korraldanud aastaid suviseid noorte töö- ja puhkelaagreid, mille on töökasvatuse ja suvevaheaja sisustamise kõrval tekitanud noortes huvi põllumajandus- ja maatööde ning põllu ja loomade vastu.

Kallakmaa soov on luua põllumajandusest positiivne kuvand ja teha tööd selleks, et julgustada noori maale jääma ja põllumajanduses töötama. Oma vaba aja pühendab Kallakmaa MTÜ Järva-Jaani Ratta- ja Spordiklubile, kus ta propageerib rahvasporti.

"Eks natuke on sebitud ja panustatud ja üht-teist tehtud ka," ütleb Kallakmaa ja lisab, et tunnustus annab kindlasti jõudu edasi pingutada.

Kallakmaa nendib, et ta on rabanud kahel rindel: teinud tööd ja püüdnud kohalikku spordielu edendada. Samas tõdeb ta, et selle arvel on kannatanud muud asjad, näiteks kodune majapidamine. "Aga eks elus tule valikuid teha, kõigega ei jõua rabeleda," märgib ta.

Sageli toovad inimesed vabanduseks, et nad ei saa mingite asjadega tegeleda, sest aega ei ole. Kallakmaa meelest on see ettekäände otsimine.

Näiteks püüab tema ülepäeviti trenni teha. "Kui keegi ütleb, et trenniks ei ole aega, siis tuleb leida see aeg. Kui jah, eks kõik on millegi arvelt," tõdeb ta.

Tuleviku kohta ütleb Kallakmaa, et pole töörindel veel päris  jõudnud sinnamaani, kuhu tahaks. Tuleb astuda veel üks samm, et kogu tema piimatootmine oleks enam-vähem korras ja et suudaks küllalt madala omahinnaga piima toota.

Kallakmaa ütleb, et umbes 25 tegevusaasta jooksul on ta ka põhjas ära käidud ja siis jälle jupi kaupa äri edasi arendatud.

"Nüüd on tõesti ainult üks samm jäänud, et panna piimatootmist tööle niimoodi, nagu olen mujal maailmas näinud ja nagu  olen õppinud," lausub ta

Teenetemärk annab jõudu edasi rabeleda

Kallakmaa sõnul annab teenetemärk selge signaali, et tema ettevõtmine on olnud vaeva väärt ning nüüd on veelgi suurem motivatsioon edasi liikuda.

Ta lisab, et piimatootja tööd on vähe väärtustatud ja paljud ei saa aru, kui raske see töö tegelikult on.

"Oma töölistele räägin ka, et piimatootmine koosneb sadadest faktoritest. Ta on hästi huvitav, aga hästi raske. Nii palju pisiasju on, mida tuleb jälgida. Ei saa nii, et lasen siit ja sealt lõdvaks. Igalt pool peavad kõik rauad tules olema, ei saa kordagi lõdvaks lasta, kohe tulevad tagasilöögid. Lehmad ei andesta neid mööndusi oma pidamistingimustelt ja söötmiselt. Narrid põldu, saad kohe tagasilöögi. Käsi peab kogu aeg pulsil olema," selgitab ta.

Ka puhkust ei saa selle töö juures endale lubada, sest lehmad nõuavad ju kogu aeg hoolt.

"Kui öösel telefon heliseb, siis käivad judinad üle, mis nüüd jälle on," ütleb Kallakmaa. "Aga ise olen valinud selle ala, keegi pole käskinud sellega tegeleda."

Valgetähe teenetemärk

Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks. Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi.

Valgetähe IV ja V klassi teenetemärk.
Valgetähe IV ja V klassi teenetemärk. Foto: Presidendi kantselei
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles