iDeal kampaania

Palm ootab pakkumisi väärikaks pensionipõlveks

  • Kuuldused palmist polnud laialt levinud
  • Palm on elanud üle keerulisi aegu
  • Kanaari datlipalmid ongi Eestis ühed eakaimad

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

45 aastat Paides ASi Taristoni saalis Sillaotsas mõnusalt laiutanud 95aastane kanaari datlipalm on kasvanud ligi seitsmemeetriseks ja selle lehtede tipud kõditavad juba lage.

Kuigi kasvukoht on eksootilisele puule hästi sobinud ja hoones töötanud inimesed on palmi alati armastanud, loodetakse palmile tulevikuks leida mõni parem elupaik.

Taristoni raamatupidaja Anneli Oidermaa sõnas, et palm on kahtlemata nende maja au ja uhkus. «Kõik, kes siia saali mingil põhjusel satuvad, imestavad, et siin selline võimas puu on,» lausus ta.

Paide on küll väike linn, kuid kuuldused Sillaotsa palmist pole kuigi laialt levinud. Miks peakski? Ettevõte pole seda kunagi välja reklaaminud, sest raha eest puud ju ei näidata ja botaanikahuvilised seda gruppide viisi vaatamas ei käi.

Pott on tehtud männipuust ja peitsitud linaõliga. Ümber on tõmmatud raudvitsad, et puu kasvades potti lõhki ei rebiks.

45 aasta jooksul on hoone seinal ettevõtte nimi korduvalt vahetunud ja juhtkondki on uuenenud, kuid suursugune palm pole seni kellelegi ette jäänud. Küllap ei jää ka edaspidi, kuid see ei tähenda, et turvalist keskkonda jaguks puule veel aastakümneteks.

Oidermaa meelest võib palmile saatuslikuks saada näiteks otsus võtta saalist välja küte. Ilmselgelt ei elaks soojamaa taim seda üle. «Ettevõttel pole lähiajal plaanis saali remonti raha paigutada. Kuna hoone on vana ja kulumisjälgi leidub juba kõikjal, pole kindel, kui kaua see üldse rahuldavas seisus püsib,» selgitas ta.

Keegi ei saa välistada, et ühel päeval tuleb otsus saal sootuks maha lammutada. Et saali ebaselgest tulevikust tulenevaid riske hajutada, on palmi praegused hooldajad nõus ta loovutama, kui peaks leiduma kuskil ideaalselt sobiv paik. «Vedu on küll tohutu ettevõtmine, kuid suure akna kaudu või hoone lammutamisel läbi katuse saaks palmi kraanaga ehk välja tõsta,» arutles Oidermaa.

Palmi kunagise omaniku järeltulija Toomas Raudam ütles, et on puu edasisest saatusest vägagi huvitatud. «Kui seda hakatakse kuhugi ära viima, tahaksin kindlasti kohal olla ja veenduda, et vanaisa palm saab väärika koha, kus edasi kasvada,» lausus ta.

Tallinna botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo märkis, et ehkki Paides kasvav kanaari datlipalm on 95aastane, pole see ilmselt selle liigi vanim ja suurim esindaja Eestis.

Teadaolevalt kasvavad nii Tartu kui ka Tallinna botaanikaaias üle saja aasta vanused kanaari datlipalmid, mille kõrgus küündib 10–15 meetrini.

Laansoo lisas, et kanaari datlipalmid pole Eestis haruldased, kuid selliseid, mis oleksid sõja üle elanud ja veel praegugi jõudsalt kasvavad, pole siiski palju. «Selles mõttes on Paide palm kahtlemata eriline,» märkis ta.

Laansoo pidas palmi asukohavahetust võimalikuks, kuid kahtlemata nõuab vedu jõudu, kannatlikkust ja ettevaatlikkust. «Kanaari datlipalm on torkivate leheasteldega taim,» hoiatas ta.

Ta lisas, et asukohamuutuseks on alati sobivam soe ja valge aeg aprillist septembrini, et taim saaks uue koha tingimustega paremini kohaneda.

Talvel on külmakahjustuse oht suur ja puu võib jääda kauaks põdema või suisa elujõu kaotada.

Botaanikaaiad Laansoo teada kanaari datlipalme vastu ei võta. «Nii tavaline taim on enamasti mitme isendiga botaanikaaedades olemas, seetõttu ei taheta neile ruumi raisata,» põhjendas ta.

Laansoo rõhutas, et nii suur puu vajab kasvamiseks eriti avarat, valgusküllast ja sooja ruumi. Kui juba praegune seitsme meetri kõrgune saal jääb madalaks, peab uus ruum olema vähemalt kümne meetri kõrgune. «Sellist pole lihtne leida,» märkis ta.

Selleks et palmi alla minna, et pea paidelased kaugele sõitma. Üks suur ja väärikalt vana palm kasvab juba 45 aastat Paide külje all Sillaotsas ASi Tariston saalis.

Saali seitsmemeetrise laeni kõrguva 95aastase palmi alla mahuks rahvast oi kui palju. Eks sealt olegi aegade jooksul läbi käinud palju inimesi nii rõõmsate kui ka kurbade sündmuste külalistena.

Suursugune palm tekitab vaid imetlust, et on põhjamaiselt karges Eestis end nii koduselt sisse seadnud ja üle elanud uskumatult keerulisi aegu, sealjuures isegi sõja.

Palmi ajalugu on hästi teada Paidest pärit tuntud kirjanikule Toomas Raudamile. See on tema vanaisa Johannes Raudami ja vanaema Emilie Rosalie Raudami kasvatatud palm. Nad kandsid taime eest hoolt 50 aastat.

1973. aasta detsembris kirjutas Johannes Raudam palmile kaaskirja. Sellest selgub, et palm on pandud kasvama Tartu seemneviljakauplusest ostetud seemnest ning selle esimene kasvukoht oli 1924. aasta maist 1931. aastani Eivere mõisas.

Aastatel 1932–1951 Paides Pärnu 101 majas kasvades elas palm üle teise maailmasõja karmid päevad.

Johannes ja Emilie Raudam olid sunnitud 1951. aastal Paidest lahkuma, sest neid taheti liiga suure elupinna tõttu kulakuks tembeldada. Küüditamise hirmus kolis pere Tartusse ja mõistagi võttis kaasa ka väärtusliku palmi.

Kui 87aastase Johannese tervis halvenes, tõi poeg Helmut 1973. aastal palmi Paidesse tagasi.

Toomas Raudam märkis, et Helmut oli tema isa. Vanaisa juurest Tartust rändaski suursugune puu esmalt nende koju Rüütli 56 majja. «Aga seal ei saanud see olla kuigi kaua, sest oli selleks ajaks juba külalltki suur ja võttis palju ruumi,» meenutas ta.

Seetõttu viis Helmut Raudam palmi 1974. aastal oma töökohta Paide teedevalitsusse, mis asus linna piiril Sillaotsas. Seal oli ruumi ning palm sobis hästi kunagi tüüpprojekti järgi ehitatud lavaga kultuurisaali kaunistama.

Helmut Raudam andis palmi suuremasse kasvuruumi oma isa teadmisel, sest just sealsetele töötajatele mõeldes pani Johannes Raudam kirja näpunäited, kuidas taime kasta, väetada ja hooldada. Oma kirjas tunneb ta heameelt, et palm jõudis tagasi kodulinna Paidesse, kus on nii tema lastel kui ka nende järglastel puule ligipääs.

Kirja lõppu on ta lisanud soovi, mis nüüd, 45 aastat hiljem, tundub lausa prohvetlik. Ta kirjutab: «Palmi all keegu noorte veri ning põlegu südamete tuli. Palmi all puhaku väsinu, ka see, kes magab igavest und.»

Johannes Raudami soovid on nende pikkade aastate jooksul täide läinud. Sillaotsa saalis on peetud palju toredaid pidusid, kus on kõlanud laste kilked ja naer. Noored on löönud palmi all tantsu ja selle all on pulmapidudel paari pandud ka südameid.

Suures saalis on veedetud mõnusalt vaba aega ja saadetud inimesi viimsesse puhkepaika. Kõik on olnud täpselt nii, nagu palmi omanik kunagi soovis.

Toomas Raudami ütlust mööda on see palm nende perele endiselt väga tähendusrikas. «Iga kord, kui Paides käies Sillaotsast läbi sõidan, pööran pilgu saali suurte akende poole, kust palm kenasti paistab, ning lehvitan meie palmile,» lausus ta.

Raudam nentis, et küllap on palm olnud need 45 aastat heades kätes, sest ega see muidu oleks nii suureks ja võimsaks kasvanud. «Üks asi on see, et puul on seal ruumi kasvada, kuid oluline on ka selle eest hoolitsemise oskus ja tahe,» ütles ta.

Raudamite pere on palmi eest hoolt kandnud inimestele ääretult tänulik. Nad loodavad, et puul on ees veel palju tähendusrikkaid aastaid.

Praegu on palmi eest hoolitsemise endale südameasjaks võtnud Taristoni raamatupidaja Anneli Oidermaa. «Pean meeles puu kastmist ja jälgin lehtede seisukorda,» ütles ta. «Iga nädal vajab palm ämbritäie vett. Suvel palavaga isegi kaks või kolm ämbritäit.»

Oidermaa tähelepanekut mööda kasvab palm praegu jõudsalt, ajades ülevalt aina uusi lehti välja. «See pole mitte alati nii olnud. Vahepeal on lehed üsna pruunikaks tõmmanud ja siis oleme neid pidanud ära lõikama,» märkis ta.

Kunagi aastate eest õnnestus Oidermaal näha palmil valget õit ja sellest hiljem moodustunud vilja, kuid see oli üsna harukordne juhtum. «Nüüd pole palm juba aastaid viljakas olnud,» lisas ta.

Enne Oidermaad tegeles puuga ligi 35 aastat samas majas töötanud paidelane Eevi Tammiste, kes oli Oidermaa teada tõeline rohenäpp. Tema käe all vohasid veel teisedki toataimed saalis suureks ja võimsaks.

2005. aastal istutati nelja-viiemeetriseks kõrgunud palm ümber suuremasse potti, mis telliti just selleks otstarbeks Avinurme tünnimeistritelt.

Pott on tehtud männipuust ja peitsitud linaõliga. Ümber on tõmmatud raudvitsad, et puu kasvades potti lõhki ei rebiks.

Potil on all rattad, et seda saaks saalis liigutada. Nüüd on palm juba jälle nii palju suuremaks ja raskemaks läinud, et rataste kõrvale tuli puuklotsid potti toetama panna.

13 aastat tagasi sai puu ümber ka lehti toetava raami, kuid seegi peaks nüüd juba kõrgemal olema, sest suured lehed kipuvad liiga longu vajuma.

Oidermaa sõnas, et potti liigutada oleks praegu keeruline. Selleks on vaja mitme mehe rammu või siis kraanat.

Et Taristoni saal seisab suurema osa ajast tühjalt, ei jää suur puu seal kellelegi ette ja seda polegi vaja nihutada. Rahulikus ja ühtlaselt soojas keskkonnas ongi puul hea kasvada.

KOMMENTAAR

Urmas Laansoo

Tallinna botaanikaaia metoodik, palmide ekspert

Tegemist on kanaari datlipalmiga (Phoenix canariensis), mis nagu nimigi ütleb, on pärit Kanaari saartelt. Looduslikult leidub seda palmi liiki ainult Kanaaridel.

Datlipalme on üsna lihtne seemnest kasvatada. Värske seeme idaneb üks-kaks kuud.

Kanaari datlipalm on populaarne just jahedama kliimaga aladel, toapalmina ja siseruumide haljastuses.

Tänavapuuna ja parkides ning aedades kasvatatakse kanaari datlipalmi subtroopilise kliimaga aladel ja parasvöötme soojemas osas. Kanaari datlipalm talvitub avamaal ka Iirimaal ja Inglismaa ranniku lähedastel aladel.

Päikeselistest kasvukohtadest pärit taimena on kanaari datlipalm valgusnõudlik taim.

Kastmise sageduse, temperatuurikõikumiste või õhuniiskuse suhtes ei ole liik nõudlik, mis teeb taimest Eestiski sageli kasvatatava palmiliigi. Seda siiski vaid tubastes tingimustes, sest avamaal see palm Eestis ei talvitu.

Tagasi üles