/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2018/08/21/11299932t1h0b4b.jpg)
Haigekassa pani oma kodulehele kirja viis müüti hambaravihüvitisest.
Viis müüti hambaravihüvitisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. müüt: hüvitis on kvaliteetse hambaravi pakkumiseks liiga väike.
Tegelikkus: hüvitise hinnakiri on välja töötatud koos hambaarstidega ja see lähtub reaalsest ravipraktikast ning raviasutuste tegelikest kuludest.
2. müüt: hambaravihüvitis ei käi patsiendiga kaasas.
Tegelikkus: hüvitis liigub patsiendiga kaasas eeldusel, et teenust kasutatakse haigekassaga lepingu sõlminud hambaarsti juures.
3. müüt: hüvitis piirab inimese vabadust hambaarsti valida.
Tegelikkus: patsiendil on võimalik valida, millisesse hambakliinikusse ta läheb. Haigekassal on partnerid üle kogu Eesti, kelle juures saab hambaravihüvitist kasutada.
4. Müüt: hüvitise eest peab saama kõik hambad korda.
Tegelikkus: hüvitise eesmärk on võimaldada inimestel vähemalt kord aastas hambaarsti juures käia ning eelkõige toetada neid, kes pole majanduslikel põhjustel tükk aega hambaarsti juures käinud.
5. müüt: haigekassa ei panusta piisavalt hambahaiguste ennetusse.
Tegelikkus: haigekassa tegeleb nii hambaravi hüvitamise kui ka hambahaiguste ennetusega, mis on mõlemad ühtviisi olulised.
Loe pikemalt edasi siit!