President riigikogule: tuleb seista maapiirkonna arengu eest

Tallinn, 19.11.2018 President Kersti Kaljulaidi avaldus seoses valitsuskriisiga. President Kersti Kaljulaid on Monday afternoon invited the chairman of each coalition party in turn to Kadriorg to discuss the current situation and possible solutions to the government crisis that broke out on Friday. Addressing the press following the meetings, Kaljulaid said that the Riigikogu should discuss the issue. FOTO: MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA

FOTO: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX

President Kersti Kaljulaid rõhutas neljapäeval riigikogu uuele koosseisule, et nad seisaksid maapiirkonna arengu eest.

"Õnn ei jõua igale Eestimaa õuele niisama ja iseenesest. Elu maal ei paku tänase tootlikkuse juures enam niipalju töökohti kui 30 aastat tagasi ja meist keegi ei tahakski neid kolhoosiaja töökohti, sest madala tootlikkusega töö eest ei saaks mõistlikku palka," tõdes Kaljulaid.

Samas on tema sõnul ideid, millega regionaalse arengu erinevusi tasandada. "Lihtne on mõista, et ükski sent vähenevatest eurotoetustest ei tohi kuluda pealinnas, vaid peab korda tegema kaugeid külateid. Kindlasti aitab ettevõtete tulumaksu jagamine nii, et ka omavalitsusel oleks piirkonna ettevõtlusest rohkem tulu. Me peame jõuliselt seisma selle eest, et meie maakonnakeskused püsiks – ja mõnes kohas ka taas muutuks – tugevateks keskusteks, kus on olemas kõik igapäevane, mida inimene üle oma elukaare vajab," rääkis Kaljulaid.

Tema sõnul on ta jätkuvalt veendunud, et kohalikel omavalitsustel on ikka veel liiga pikk tee minna, et pakkuda oma inimestele sotsiaalseid tagatisi määral, mida Eesti elujärg juba võimaldaks. "Jah, oma kohustuste mõistmine on omavalitsustel võtnud kauem aega kui tahaks, aga suutmatus pole ka ainult nende süü – ahistav ja valdkondade vahel koordineerimata ministeeriumibürokraatia mängib siin tihti oma rolli," ütles president.

Me peame jõuliselt seisma selle eest, et meie maakonnakeskused püsiks – ja mõnes kohas ka taas muutuks – tugevateks keskusteks, kus on olemas kõik igapäevane, mida inimene üle oma elukaare vajab

Tema sõnul esineb sotsiaalset tõrjutust ka pealinnas ja mujal suuremates keskustes. "Kesine keeleoskus, sest meil ei ole ikka veel ainult eesti keeles toimivate lasteaedade ja koolide võrku, on siin üks põhitegureid. Pole mingi privileeg jääda keeletuks maal, kus töötatakse, olgu ajutiselt või pidevalt," rääkis president.

Kakskeelse koolisüsteemi tähtajatu jätkumine on Kaljulaidi sõnul ohuks eesti keele ja kultuuri kestmisele, ega suurenda kuidagi Eesti riigi sidusust. "Meil on üks riigikeel. On meie vastutus, et seda oskaks kõik lasteaiast kooli minejad, saati siis koolilõpetajad," rõhutas president.

Tema sõnul on teha palju ja need majanduslikud võimalused, mis 30 aastaga on loodud, lasevad tegelikult teenida kogu Eesti rahvast. "Teenida ka neid, kelle mure on viinud sinnani, et nad tahaks pigem lammutada ja otsast alata. Kui koos ja ausalt tegutseme, siis võime oma ühiskonna uuesti kokku liita. Aga see eeldab ausust, siirast tahet igaüht mõista, omaenda poliitiliste otsuste heade külgede kõrval ka negatiivse kõrvalmõju tunnistamist ja sellele leevenduste otsimist," lisas Kaljulaid. (BNS)

Tagasi üles