Kulu põletades tapad väikesed metsloomad ja linnud

Jänes

FOTO: SCANPIX

Keskkonnaministeerium manitseb suure tuleohu tõttu looduses tuld mitte tegema ning tuletab meelde, et keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Lisaks muudele ohtudele saavad tules hukka väikesed metsloomad, kahepaiksed, linnud ja roomajad.

Ilmateenistuse peasünoptiku Taimi Paljaku sõnul tuleb Suur Reede soe ja sajuta ning tuleoht tõuseb suuremal osal Eestist erakordselt kõrgeks. „Nädalavahetus on pisut jahedam, lisandub ka pilvi  ja võib üksikuid vihmahooge tulla. Kuid sajuhood on üürikesed ja kõikjale neid kindlasti ei jagu. Lisaks on sajuhulk väike ja tuleohtu see ei vähenda, pigem jätkub tuleohu suurenemise tendents.“

Suure tuleohu tõttu on tule tegemine looduses keelatud ja keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Igal aastal on siiski juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi. Tuleroaks on langenud elamud ja kõrvalhooned ning ka inimesed ise on tules kannatada saanud. Lõkkest võib väga kergesti süttida lõkkeaseme ümber olev kulu ning tuli võib edasi kanduda metsa, tekitades väga suure keskkonnakahju. Lisaks puudele hävitab tuli ka kõik elusolendid - putukad, kahepaiksed, linnud ja pisiimetajad. Rikkumiste ja õnnetuste ärahoidmiseks teevad keskkonnainspektorid üle Eesti nö lõkkereide, tehakse ka ühiseid reide koos päästjatega. Eeskätt on aga vaja igaühe enda hoolivust ja ettevaatlikkust.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul hukkub mõttetu ja otseselt ohtliku kulupõletamise tulemusel väga palju elusorganisme, kes ei jõua ootamatu ja kiiresti leviva tule eest põgeneda. „Pea igal aastal saab kulupõlengu tulemusel surma ka mõni inimene ja hävib mõni majapidamine. Kulupõletamise asemel tuleb neid rohumaid hooldamise eesmärgil niita ja karjatada, siis püsib maastikupilt korras ning elustik elus,“ rõhutas Talvi.

Ilmateenistuse peasünoptiku Taimi Paljaku sõnul tuleb Suur Reede soe ja sajuta ning tuleoht tõuseb suuremal osal Eestist erakordselt kõrgeks.

Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli sõnul on suurimas ohus mõistagi väheliikuvad ja

paiksed loomad. „Jänesepojad, varakult pesitsemist alustavad maaspesitsevad linnud, näiteks kiivitaja pesad munadega, meie erinevad konnaliigid ning  liblikate, mardikate ja teiste putukate arengujärgud, sest nende munad ja nukud asuvad kulus ja ka pinnase ülemises tule poolt mõjutatavas kihis. Muusesas mardikaliikide hulgas on palju selliseid, kellel on oluline rolli biotõrjes meie aedades, põllumaal kahjurputukate hävitajatena, neist tuntuimad vast on röövmardikad jooksiklased,“ rõhutas Zingel.

Ees seisab pikk ja soe nädalavahetus, mis kutsub inimesed välja lõket tegema, grillima või prahti põletama. Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Prügi koht ei ole lõkkes, sest prügilõke saastab õhku ja hävitab materjale, mida saaks veel kasutada. Soovid vabaneda kevadkoristuse käigus kogunenud prahist, aga ei tea, kuhu neid toimetada. Vaata siia!

Tagasi üles