/nginx/o/2019/04/25/11976499t1hc19c.jpg)
Eesti Ringhäälingumuuseumi asutamisest Türil möödub 20 aastat. 29. aprillil 1999 kirjutasid Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS, Eesti Ringhäälingute Liit ja Türi Linnavalitsus alla mittetulundusühingu asutamisdokumentidele. Sama aasta lõpul alustas muuseum kogumistööga ning avas esimese ajutise näituse.
Aastal 2000 kolis muuseum praegusesse Türi linna renoveeritud hoonesse ning Eesti ringhäälingu 75. aastapäeval avas külalistele püsinäituse esimese osa. Ringhäälinguajalugu tutvustavat püsinäitust on pidevalt täiendatud. Lisaks on tehtud mitmesuguseid ajutisi väljapanekuid nii oma ruumides kui ka väljaspool. Muuseumis on tegutsemisaja jooksul kokku käinud ligikaudu 100 000 külastajat, kellest kolmandik on löönud kaasa kuuldemängu, raadio- või telesaate tegemise programmis.
Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kõik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud üleskutsetele reageerides oma raadio- ja televisioonivastuvõtjaid muuseumile kinkisid. Tänaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvõtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite töövahendeid, ringhäälinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid.
Mittetulundusühingu Eesti Ringhäälingumuuseum liikmeiks on Eesti Rahvusringhääling, Postimees Grupp, Türi Vallavalitsus, AS Levira ja Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing (selle kaudu All Media Eesti AS ja AS Taevaraadio).
Aastal 2000 kolis muuseum praegusesse Türi linna renoveeritud hoonesse ning Eesti ringhäälingu 75. aastapäeval avas külalistele püsinäituse esimese osa.
Muuseumi asukohaks valiti omal ajal Türi, linn, kus 1937–1941 asus Riigi Ringhäälingu saatejaam, mille 196,6 meetri kõrgune antenn oli valmimise aastal Euroopa moodsaim.
Muuseumi aastapäeval, esmaspäeval toimub kutsetega tähistamisüritus, mille käigus tehakse VIP-ekskursioon, esitletakse uuendatud raadioajaloo püsinäitust ning tänatakse muuseumi edendajaid.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)