Liitlaste lennuvahendid harjutavad Eesti õhuruumis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Apache kopterite piloodid hakkavad koostööd tegema nii siin paiknevate Wildcat helikopteri meeskondadega kui ka Eesti ja liitlaste kaitseväelastega ning osalevad õppusel Kevadtorm.
Apache kopterite piloodid hakkavad koostööd tegema nii siin paiknevate Wildcat helikopteri meeskondadega kui ka Eesti ja liitlaste kaitseväelastega ning osalevad õppusel Kevadtorm. Foto: Kaitsevägi

Kevadtormi õppuse raames teevad järgneva kahe nädala vältel teevad Eesti kohal harjutuslende erinevad Ämari lennubaasis paiknevad Eesti ja liitlasriikide lennuvahendid.

Kevadtormil osalevad Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad Eurofighter, Poola ründelennukid SU-22, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid Wildcat, Apache ja Pavehawk ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid.

Lennukeid ja koptereid on näha ja kuulda peamiselt Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal, kuid ka mujal Eestis. Õhuvahendite peamine roll Kevadtormi õppusel on tagada õhutuletoetus maaväe üksustele. Lisaks jätkatakse tavapäraste treeninglendudega Eesti õhuruumis.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Kevadtormil osalevad Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad Eurofighter, Poola ründelennukid SU-22, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid Wildcat, Apache ja Pavehawk ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Tagasi üles