Rohkem sünde ja väiksem väljaränne suurendasid rahvaarvu

Beebid. Foto: SCANPIX

Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mis on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 7071 inimese võrra.

Möödunud aastal sündis 14 367 last, mis on ligi 600 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arv oli praegusest suurem viimati 2011. aastal. Demograafilise olukorra tõttu väheneb sünnituseas naiste arv aasta-aastalt. Seetõttu tähendab sündide arvu kasv sündimuse kordajate suurenemist. Summaarne sündimuskordaja 2018. aastal oli 1,67, kuid veel aasta varem 1,59. Suhteliselt järsku kasvu võib seostada riiklike toetuste suurenemisega kolme- ja enamalapselistele peredele. Kõige suurem oli summaarne sündimuskordaja sel sajandil aastatel 2008-2010 (1,72) ja kõige väiksem aastal 2001 (1,32). 

Surmade arv on stabiilsena püsinud üle kümnendi, mis tähendab vananeva rahvastikuga ühiskonnas oodatava eluea pikkuse kasvu. Juba viimased seitse aastat on sündide ja surmade vahe püsinud vahemikus -1900 kuni -1300. Sündide ja surmade arvu ning sellest tuleneva iibe näitaja stabiilsus olukorras, kus vanemaealiste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb, on positiivne.

Aasta 2018 oli juba neljas järjestikune aasta, mil välisrändesaldo oli positiivne. Eestisse asus elama 17 547 inimest ja lahkus 10 476 inimest. Sisserände suurus eelmise aastaga võrreldes ei muutunud, kuid väljarändajaid oli paari tuhande võrra vähem. Selle tulemusena oli rändesaldo 1800 inimese võrra kõrgem, kui 2017. aastal. Meeste rändesaldo oli endiselt suurem kui naiste oma. Kõige enam saabus Eestisse inimesi 20–34-aastaseid ja lahkus 25–34-aastaseid. Tööealiste (20–64-aastaste) arv suurenes rände tõttu kokku 6270 inimese võrra. Vaatamata suurele sisserändele, vähenes sama vanusrühma suurus 1000 inimese võrra. Vanusrühma sisenenud 20-aastaste rühm oli umbes 4000 inimese võrra väiksem, kui 65-aastaste vanusrühm, mis lahkus. Kokku suri 3000 20–64-aastast inimest.

Surmade arv on stabiilsena püsinud üle kümnendi, mis tähendab vananeva rahvastikuga ühiskonnas oodatava eluea pikkuse kasvu.

Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke – sisserändajatest 45% ja väljarändajatest 63%. Eesti kodanike rändesaldo oli positiivne. Positiivne oli ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanike rändesaldo. Eraldi riikide kaupa vaadates oli rändesaldo kõige suurem Ukraina (1208), Venemaa (803) ja Läti (533) kodanike osas. Riikide võrdluses käib kõige tihedam liikumine endiselt Eesti ja Soome vahel. Kokku oli ränne Soomega juba teist aastat järjest positiivne (657). Rändesaldo oli kõige suurem Ukraina ja Venemaaga, vastavalt 782 ja 731 inimest.

Sisserändajad asusid kõige enam elama Harjumaale (64%), täpsemalt Tallinna (55%). Oluline sihtkoht on ka Tartumaa (14%). Eesti sisestes elukohavahetustes oli endiselt domineeriv koondumine Harjumaale, kuid sel aastal oli ligi kümneaastase perioodi järel Tallinna rändesaldo esmakordselt negatiivne. Rahvaarv kasvab siserände tõttu põhiliselt Harju ja Tartu maakonnas, kuid väljaspool keskusi. Siserände tõttu kaotab elanikke kõige rohkem Ida-Viru maakond.