:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
/nginx/o/2019/05/01/12085481t1hff88.jpg)
Viimase nelja aasta jooksul ei ole üheski kuus nii palju metsa- ja maastikutulekahjusid toimunud kui selle aasta aprillis. Kokku toimus 595 metsa- ja maastikutulekahju, millest 406 olid kulupõlengud.
Aprill oli metsa- ja maastikupõlengute poolest rekordiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Sel aastal on kevad alanud kehvalt nii Euroopas kui ka Eestis. Aprillis räsis Euroopat üsna suur kuumalaine, mis tõi mitmel pool kaasa metsa- ja maastikupõlengud. Ka Eestis oli aprill soe, päikeseline ja väga väheste sademetega. Kuu jooksul sadas alla vaid 30% aastate keskmisest, mida on erakordselt vähe. Ilmateenistuse andmetel ei ole nii kuiva aprilli olnud alates 1961. aastast. Suure kuivuse tõttu kehtestasime Eestis 6. aprillil tuleohtliku aja, mis tähendab piiranguid lahtise tule tegemisel. Lisaks käisid päästjad tegemas lõkkepatrulle, mille käigus nõustati inimesi, kuidas tuleohtlikul ajal ohutult lõket teha ja grillida.“ rääkis Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing.
Hoonetulekahjusid oli aprillis kokku 131, nendest kodutulekahjusid oli 80 ja mitteeluhoonete tulekahjusid 51. Lahtise tule kasutamisest sai alguse 48 tulekahju, elektriseadmete ja paigaldiste tõttu 26 tulekahju ja suitsetamise tõttu 24 tulekahju. Aprillis päästeti tulest 10, vigastada sai 18 ning hukkus 5 inimest.
Aprillis uppus 6 inimest. 1 inimene uppus kalastamisel ja 2 kukkumise tagajärjel. 3 juhul on põhjus veel välja selgitamisel.
Demineerimisalaseid väljakutseid oli aprillis 385. Kokku leiti ja tehti kahjutuks 632 lõhkekeha.
Aprillis oli kokku 1852 päästesündmust, millest suurema osa, ehk 61%, moodustasid tulekahjud. 348 päästesündmust lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 48 päästesündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Aprillis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 1844 kodu.
Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele, sh vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.
Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Päästeamet on suuruselt kolmas valitsusasutus, kus töötab ligi 2200 inimest. Eesti ühtsesse päästevõrgustikku kuulub ligi 200 kutselist ja vabatahtlikku komandot, kokku 4100 päästjaga.