:format(webp)/nginx/o/2019/04/30/12047143t1hcae0.jpg)
Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis tuleb palgatabeli tippu kuulumiseks teenida pea 2500 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkaima kümne protsendi sekka kuulumise piir kasvanud koguni 22%. Enim on rikkuse piir aastaga kerkinud Kirde- ja Lääne-Eestis.
Kõige suuremat töötasu peab palgatabeli tippu jõudmiseks teenima pealinna ümbruses, kus rikkaima kümne sekka kuulumiseks tuleb ületada 2620-eurose brutokuupalga piir. Tartus ja Tartumaal peab rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks teenima vähemalt 2270 euro suurust kuupalka. Kirde- ja Lääne-Eestis piisab aga 2100 eurost ja Kesk-Eestis 2070 eurost, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate hulka.
Aastaga on tipp-palkade numbrid kasvanud enim Kirde- ja Lääne-Eestis, kus paremini tasustatud kümnendik töötajatest teenib viiendiku võrra enam kui möödunud aastal. „Ühelt poolt peegeldab palgastatistika kerget piirkondlike palgaerinevuste vähenemist, kuid teisalt tuleb kõrge palga nimel endiselt liikuda pealinna, kus kõrgemalt tasustatud kümnest protsendist töötajatest teenivad koguni 25% rohkem kui mujal Eestis. Kõrgepalgalisi ametikohti pakuvad tööandjad enamasti infotehnoloogia-, müügi-, transpordi- ja ka ehitussektoris,“ kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
„Lisaks näitab uuring, et mõnes piirkonnas on märkimisväärselt kasvanud palgalõhe hästi teenivate ja madalat töötasu teenivate töötajate vahel,“ lisab Auväärt. „Näiteks kui Kirde-Eestis on enimteenivate töötajate palgakasv olnud 20%, siis madalaimalt tasustatud töötajate palgad on kasvanud pea kaks korda aeglasemalt (12%).“
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul mõjutab palgaerinevusi tööde erinev jaotumine piirkondade vahel, nt kõrgepalgalised IT- ja finantsvaldkonna töökohad asuvad peamiselt Tallinnas ja Tartus, puidutööstus mõjutab palku Lõuna-Eestis, energia tootmine ja keemiatööstus aga Ida-Eestis. „Palkadega kipuvad eest ära minema suuremad ettevõtted, kus töötajad liiguvad rohkem ja kus majandustulemused seda võimaldavad,“ lisas Kadri Seeder.
Töötajate uuringus osales 2018. aasta sügisel ja talvel kokku 10 946 inimest.
/nginx/o/2019/06/04/12227938t1h0305.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)