Selleaastased riigieksamite tulemused on varasemate aastatega sarnased

Eesti keele eksam Järva-Jaani gümnaasiumis koos Koeru ja Aravete keskkoolide õpilastega. Foto: Dmitri Kotjuh

2019. aasta riigieksamite esmased tulemused on võrreldes varasemate aastatega jäänud stabiilseks. Võõrkeeleeksamite osas on märgata suuremat huvi erinevate võõrkeeleksamite valimisel ja ka üha enam noori esitab vajalikku keeloskustaset kinnitava tunnistuse. Aasta-aastalt on paranenud eesti keele teise keelena eksamitulemused.

Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62 punkti ja eksamit tegi 6679 eksaminandi. Maksimum tulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral seitse õpilast (2018 – kolm õpilast) üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat. Aastate jooksul on tulemus olnud stabiilne ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastatega (2018 – 62,2; 2017 – 62,9 punkti).

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2328 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 63,6 punkti, mis on aasta-aastalt pisut tõusnud (2018 – 63,4; 2017 – 60,1) ning kasvanud on ka maksimumpunktide saavutanute arv - 100 punkti sai sel aastal 16 õpilast (2018 – 7). Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1366 õpilast.

Matemaatikas oli õpilastel võimalik sooritada kas kitsal või laial kursusel põhinev matemaatika riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 3718 ja laia matemaatika eksami 4467 eksaminandi. Nii nagu eelnevatel aastatel, oli ka sel aastal laia matemaatika eksami valinuid rohkem. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51,1 punkti. Kitsa matemaatika eksami tulemus on eelmise aastaga sarnane (2018–37,4 p), laia matemaatika eksami tulemus on sel aastal pisut langenud, kuid samas suurusjärgus üle-eelmise aastaga (2018 – 55,6; 2017 – 51,8). Kitsa matemaatika eksamil sai 100 punkti sel aastal 2 õpilast (2018 – 8), kuid laia matemaatika eksamil saavutas maksimumpunktid 39 õpilast (2018 – 37). Üks õpilane sai nii laia matemaatika kursuse eksamil kui inglise keele eksamil 100 punkti.

Võõrkeeleeksamina võisid õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Õpilastel oli võimalus esitada ka tunnistus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loeti kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks.

Inglise keele riigieksami sooritas kokku 6540 eksaminandi, kellest saavutas B1 taseme 25,5% ja B2 taseme 56,9%. Lisaks esitas Innovele rahvusvahelise inglise keele eksami läbimist tõendava tunnistuse 1314 õpilast.

Prantsuse keele rahvusvahelist eksamit, mis on võrdsustatud riigieksamiga tegi 142, saksa keele eksamit 176 ning vene keele eksamit 229 õppurit.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 23. korda ja kuuendat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid 9656 eksaminandi.

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2019. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalik analüüs.

Lisainfo riigieksamite kohta on leitav Innove kodulehelt.