:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
/nginx/o/2019/08/10/12453049t1h70e9.jpg)
Arvamusfestival keskendus tänavu kliimateemadele. Aruteludelt sai alguse ka kliimateemaline rahvaalgatus, mis on nüüd riigikogusse jõudmiseks vajalikud tuhat allkirja kokku saanud.
Arvamusfestivalil sündinud kliimaalgatus läheb riigikogusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvamusfestival kirjutab enda Facebooki lehel, et üle tuhande inimese soovivad Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks ning kliimaneutraalsuse saavutamist teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu hiljemalt aastaks 2035.
Kodanikuühendused kutsuvad toetama rahvaalgatust “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”. Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest.
Kogutud allkirjad antakse üle peaminister Jüri Ratasele 13. septembril tema eestvedamisel toimuval konverentsil „Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. 1000 allkirja tagab küll algatuse jõudmise riigikokku, ent otsustajate motiveerimiseks oleks vaja suuremat toetust. Pöördumisega saab tutvuda ja oma toetusallkirja anda kuni 12. septembri hilisõhtuni Rahvaalgatuse lehel.
Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Üleilmse kliimakriisi lahendamine eeldab kõigilt Euroopa Liidu riikidelt eeskuju näitamist ning esimese sammuna tuleb seada eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine võimalikult kiiresti. Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaabis absoluutarvudes väiksed, oleme inimese kohta saastajate esirinnas.
Eestimaa Looduse fondi kliimaeksperdi Piret Väinsalu sõnul nõutakse pöördumisega, et Eesti seaks eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2035 ning vaadataks ümber kehtivad riiklikud kavad, mis selleni jõudmist mõjutavad. “Sealjuures ei saa kliimaneutraalsuseni jõudmine kindlasti tähendada bioenergia massilist kasutamist ega põlevkiviõli tootmise kasvu, mis on praegune riigi reaktsioon kliimapoliitika survele,” ütles Väinsalu.
Loe lisa kliimamuutused.ee kodulehelt.