„Mitmed suitsiidid on raputanud viimasel ajal Eesti ühiskonda. Lood nende taga on erinevad, aga lähedaste reaktsioonid samad. Abitus, kurbus, viha ja meeleheide, et aega ei saa tagasi pöörata, vigade paranduseks võimalust pole, „rääkis Tallinna Ülikooli vaimse tervise professor ja ERSI suitsidoloog Airi Värnik. „Enamasti ei kuulu inimese esimesse usaldusringi koolitatud spetsialist, vaid õde või vend, abikaasa või sõber, naaber või töökaaslane. Seetõttu kutsun inimesi üles olema valmis ka eluraskusteks ja omandama baasoskusi nii teiste kui enese abistamiseks,“ rääkis Airi Värnik.
„Depressioon võib tunduda väga hirmutav ja alati ei olegi selle taga suur kriis vaid lihtsalt aastaid tähelepanuta jäänud probleemide kulmineerumine,“ rääkis vaimse tervise kuu eestvedaja ja sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. „Kõik võib olla näiliselt hästi, aga ometi tekib masendus, jõetus, ükskõiksus. Siinkohal aitab teadmine, et depressioon on ravitav ja tegu pole millegi häbiväärsega. Parim abi lähedastelt on rahulik ja empaatiline kuulamine, mitte probleemi ignoreerimine, pisendamine või soovitustega kiirustamine.“
Sisask loodab, et vaimse tervise kuu aitab inimestel tõsta teadlikkust depressiooni ja suitsiidikäitumise olemusest ning lisada oma kompetentside hulka ka oskuse suhelda hädas inimesega või vajadusel ennast abistada. Messipäeval saavad külastajad suhelda spetsialistidega personaalselt, kes on kogunenud messilaudesse abi saamise võimalusi tutvustama. Messipäeva teises pooles on võimalik osaleda erinevates väiksemates töötubades. Messipäeval selgub, kuidas märgata varakult probleemi ja suitsiidimõtlemist ning mida ette võtta, kuidas toetada ja abistada enesetapu sooritanud inimese lähedasi, millised on eneseabivõtted ja vaimse tervise esmaabi. Depressiooni olemust lahatakse otse ja ausalt nii vestlusringis, mida juhib Mari-Liis Lill, kui ka teatriendusel „Kustuta mind ära“, mis paneb ühtlasi punkti vaimse tervise messile.