Puidutööstur rajab Imaverre tulevikutehast

• Eesti üks edukaimaid ettevõtjaid hindas Järvamaa ettevõtluskeskkonna heaks
• Põhitehas Imaverre tulevikus ei tule
• Maal tuleb arendada ettevõtlust
• Imaveres on Graanul Investil üks moodsamaid prullitehaseid

Eesti metsandus- ja energiakontserni, Euroopa suurima puidu-graanuli- ehk prullitootja Graanul Investi juht Raul Kirjanen on seda meelt, et puidutööstust ootab ees suur tulevik. Imaverre jõuab tulevik kätte juba paari kuu pärast, kui prullitehase kõrvale kerkib uudsel tehnoloogial põhinev puidu väärindamise katsetehas.

Septembri keskel sai Imaveres nurgakivi tehas, mis hakkab madala kvaliteediga puidust arendama ja tootma biomaterjale. See on prullitootmise, energeetika ja metsanduse kõrval Graanul Investi grupi neljas ärisuund.

Katsetehase esimese järgu orienteeriv valmimisaeg on 2020. aasta esimene pool. Tehasehoone peaks püsti saama aga juba selle aastanumbri sees.

Imaveres tehtut ja tehtavat tutvustab lähemalt Graanul Investi juht Raul Kirjanen.

Raul Kirjanen Foto: Kuido Saarpuu

See annab kindluse metsaomanikule, et tal on võimalik minna metsa üles töötama ning lisaks palgile, vineeripakule ja paberipuule on väljund ka teistele sortimentidele.

Täna, 10. oktoobril ilmub Järva Teataja vahel Järvamaa ettevõtlusleht. Täna kuulutatakse välja ka maakonna ettevõtlusauhindade saajad. Kolm aastat tagasi pälvis sel konkursil kõrgeima lennu eripreemia Graanul Invest. Kuivõrd oluline on ühele rahvusvahelise haardega ettevõtjale selline tunnustus?

Igasugune tunnustus on ettevõttes töötavatele inimestele ja seega ka ettevõttele positiivne. Eks Järvamaa auhind on oluline rohkem Imavere tehases töötavatele inimestele.

Kauaaegne Imavere vallavanem Jüri Ellram teab rääkida aegadest, mil puidutööstuse jääkidega ei osatud teha muud mõistlikku, kui neist valla nõusolekul suusaradade põhju valmistada. Nii valmis poolteist kilomeetrit suusaradu, kuhu kulus ära aasta jagu toonase Imavere saeveski puidujääke.

Arvan, et viimase 15 aasta jooksul on prullitootmine saanud Eesti metsatööstuse oluliseks osaks. Seda nii tööstusjääkide ümber töötajana, turuna madala kvaliteediga puule, aga ka Skandinaavia tselluloosiettevõtete turunõudluse kõikumiste tasandajana.

See annab kindluse metsaomanikule, et tal on võimalik minna metsa üles töötama ning lisaks palgile, vineeripakule ja paberipuule on väljund ka teistele sortimentidele.

Teiseks on see paratamatu, et meie kliimavööndis üha vananevates kuusikutes küttepuu osa pidevalt suureneb, sest puud kuivavad ja kukuvad ümber. Metsaomanikule on oluline, et sellele materjalile oleks stabiilset turgu.

Kuidas on korraldatud Imavere tehase igapäevaelu?

Tehas on suhteliselt iseseisev ja iga päev me tootmisse ei sekku. Kogu andmevahetus alates kauba vastuvõtust, tootmisest kuni kauba väljastamiseni on digiteeritud, seega ülevaade, kuidas läheb, on kogu aeg olemas.

Imavere graanulitehas. Foto: Kuido Saarpuu

Graanul Investil on tehaseid üle maailma. Kas puidugraanuli tootmises purustamisest kokkupressimiseni on riigiti erisusi?

Natuke ikka on. Imavere on pärast hiljutist ümberehitust üks meie uuemaid tehaseid, koos koostootmisjaamaga on see efektiivne ja heitmete mõttes ka väga puhas tootmine. Imaveres toodetud prullide süsinikujalajälg on üle nelja korra väiksem kui turu keskmine – see on olnud meile kogu aeg väga oluline.

Kuidas käib puidugraanuliäri aastal 2019?

Me ostame turult kõige odavamat biomassi. Koore ja metsahakke kehvema osa põletame kohalikes koostootmisjaamades energia saamiseks ära. Korralikum metsahake, puidutööstuse jäägid ja küttepuu läheb graanulite tootmiseks.

Kui turunõudlus on väike, siis jõuab meile ka teatud osa tehnoloogilisest puust, eriti sadamatest kaugel olevates tehastes, sest puidu vedu sadamasse on liiga kallis. Puidugraanulid veame sadamasse, Imaverest lähevad need Muuga või Bekkeri sadamasse, laadime laeva peale ja saadame klientidele.

Laias laastus nii lihtne see ongi.

Sel suvel algas Imaveres uut tüüpi tehnoloogiaga katsetehase ehitus. Kui kaugele on tööd sügise alguseks jõudnud?

Praegu valame põrandaid ja paigaldame teraskonstruktsioone, valmis peaks hoone olema aasta lõpuks.

Rajatav uus tehas. Foto: Kuido Saarpuu

Millist puitu ja millistes kogustes katsetehas vajab?

Esimeses järgus kasutame kasepuitu (suure tõenäosusega vineeritööstuse jääke) suurusjärgus 25 000 kuupmeetrit aastas. Kui sellega saame asja toimima, siis proovime kasutada ka leppa, sest vähemalt teoreetiliselt peaks lepp meile sobima.

Kuidas puidu väärindamine katsetehases käib?

Idee on iseenesest lihtne. Suure surve ja mehaanilise jõuga lõhustame puidu kiud algosadeks – ligniiniks ja C5 ja C6 suhkruks (tselluloosiks ja hemitselluloosiks).

Eripära on see, et kasutame väga vähe energiat, vett ja keemiat ning seetõttu on need alg-osad väga puhtad. Teine erisus on see, et kõiki algosi saab edaspidi kasutada kõrge väärtusega toodetena.

Kuidas tootmine välja näeb? Palk läheb tehaseuksest sisse ja välja tulevad tünnid biomaterjalidega?

Umbes nii jah, protsess ise on muidugi keerukas ja kasutatakse väga uudseid lahendusi.

Foto: Kuido Saarpuu

Milleks neid komponente kasutada saab?

Katsetehase ülesanne on uurida, kuidas oleks kõige tõhusam neid materjale kasutada. Maailmas uurib neid mitu ülikooli ja väga suur osa keemiaettevõtteid, et selgitada, kuidas nad toodetesse ja protsessidesse sobituksid.

Kui oleme saanud katsetehase tegutsema, siis selleks ajaks on meil ka kliendibaas, kes neid biomaterjale saab ja tahab kasutada.

Aasta alguses ütlesite, et Ameerika Ühendriikide biotehnoloogiaettevõtte Sweetwater Energy labori tingimustes tehnoloogia toimib. Kui palju määramatust on selle ülekandmisega tööstusse?

Palju, aga see on tehtav. Olemegi terve aasta kulutanud projekteerimisele ja eelkõige tööstuse protsessilahenduste väljatöötamisele.

Uue tehnoloogia puhul teete koostööd ka Tartu Ülikooli teadlastega?

Tartu teadlased aitavad meil leida tekkinud algosadele väärtusahelaid. Eesmärk on saada tegelikult kasutatavaid tooteid.

Millised eesmärgid olete uuele tehasele seadnud?

Imavere katsetehase eesmärk on saada teada ja katsetada võimalusi ja tehnoloogiaid. Kui selgub, et meie eeldused peavad vett, siis aastal 2022 saame hakata suurt tehast projekteerima ja ehitama.

Kas suur tehas võib jääda ka plaanidesse?

Absoluutselt. Kõik sõltub katsetehase tulemustest. Julgelt kolm-neli aastat on vaja tööd teha, ennekõike õigete tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks.

Ma päris ei usu, et rajatavast katsetehasest mingit tulemust ei tule. Kas see tulemus on selline, nagu meie esialgsetesse plaanidesse on seatud, või teistmoodi, siis seda ka veel öelda ei oska. Eks aeg anna arutust.

Kui suur on võimalus, et põhitehaski kerkib Imaverre? Kas maad jätkuks?

Maad isegi oleks, kuid vajalikul määral vett Imaveres ei ole.

Biomaterjalide tootmine eeldab teatud kogustes vett. Meie praegune Imavere tootmine on kaevuvee baasil. Täismõõdus tehase tegemiseks kaevuveest ei piisa.

Küll on meil Imaveres plaan, et hakkame tootmises kasutama puidust eelnevalt välja aurutatud vett, kuid suures lahenduses on loodusliku veekogu lähedus siiski oluline.

Raul Kirjanen Foto: Kuido Saarpuu

Milline on teie hinnangul puidutööstuse tulevik? Puidujääkidest suusaradade tegemise ajad on ju möödas.

Konkurents tooraine pärast sunnib kõiki tööstusi minema efektiivsemaks ja püüdma ronida väärtusahelates edasi.

Biomassi kasutus suusaradade tegemiseks on samuti mõistlik, lihtsalt palju kallim. Samas on biomass selgelt kõige loodussõbralikum materjal, mida kasutada.

Olete öelnud, et Eesti puidutööstuse süda asub Imaveres. Nüüd olete siia rajamas tulevikutehnoloogiat kasutavat tehast. Kas võibki olla, et mõnekümne aasta pärast pole puidutööstuse lõpp-produkt mitte enam palk või tala, vaid just biomaterjalid?

Seda on raske prognoosida. Inimestele meeldib puit kui materjal, olgu see siis mööbli ja ehitusmaterjalina, energia tootmiseks või sauna kütteks. Puitu võiks kasutada veel palju rohkemates sektorites, näiteks ehituses. Kui metsi korralikult majandada, siis nad kasvavad tagasi, seovad sealjuures süsihappegaasi ja tasakaalustavad teistes sektorites tekkinud süsihappegaasi heitmeid.

Kui räägime kliimaneutraalsusest, siis metsandusel ja puidutööstusel on seal mängida võtmeroll. Olen kindel, et metsandust ja puidutööstust ootab ees suur tulevik.

Milliseks hindate Järvamaa ettevõtluskeskkonda? Olete öelnud, et uue tehase rajamisel osutusid oluliseks nii asukoht, juba töötav tehas ja vaba maa kui ka tööjõud.

Hindan heaks.

Imavere ümbruses on linnu ja alevikke ning inimestel on piirkonnas tootmistöö tegemise kogemust. Ka kohalik omavalitsus soosib ettevõtlust. Imaverel on väga hea asukoht ja Eesti üks suurimaid kui mitte suurim puidutööstuse klaster.

Oleme siiani nii kohaliku omavalitsuse kui ka kogukonna suhtumisega rahul ja eks üritame jõudumööda ka ise panustada sellesse, et kohalik elu hästi läheks.

Olgu öeldud, et prognooside järgi on Järvamaa üks kõige kiiremini kahaneva elanikkonnaga maakondi.

Sellest on kahju, kuid ma arvan, et linnastumine jätkub, kui me riigina ei suuda tekitada regionaalpoliitikat, mis eelkõige noori peresid ja ka teisi maainimesi motiveeriks maal elama.

Eks linnastumine ole suur probleem kogu maailmas. Proovikivi on, kuidas pakkuda noortele sobivat elukeskkonda ning huvitavat ja tasuvat tööd. Automatiseeritud ja head kvalifikatsiooni nõudvad töökohad võikski olla üks sellistest proovikividest. Teine teema, mis maapiirkondadele on kindlasti oluline, on hea infra-    struktuur ja ühendused.

Mida kohapealsed ettevõtjad, otsustajad, koolitajad saaksid ära teha, et Järvamaa ettevõtluse tulevik oleks võimalikult hea?

Esiteks on vaja arendada ettevõtlust maal, kaasa arvatud tööstus, mis suudab maksta häid palku ja pakkuda head töökeskkonda.

Teiseks pean väga valeks maakoolide liitmist ja ühendamist. Juba ammu öeldi, et igas külas peab olema kool, kõrts ja kirik, tänapäeval võiks selle vist ümber tõlkida kool, meelelahutus- ja sportimisvõimalused. Kui need on olemas, siis on väljarände tempo palju aeglasem.

Aasta tagasi ütlesite, et palgaralli peab lõppema. Ettevõtjad, eriti maaettevõtjad, ei tule üha suureneva palgasurvega toime. Kuidas tundub olukord praegu?

Palgasurve ei ole probleem ainult maal, vaid ka linnas. Majandusel läheb hästi ja ettevõtted on suutnud palgasurve välja kannatada, küll näitab statistika seda, et suur osa palgakasvust on tulnud ettevõtete kasumi, see tähendab ettevõtete elujõulisuse ja konkurentsieelise arvelt.

Kui nüüd olud natuke keerulisemaks muutuvad, siis on sellised ettevõtted oluliselt haavatavamad. Samas ei ole maal elada tihti odavam kui linnas, pigem vastupidi. Seega, kui tahame, et inimesed elaksid maal, siis ei saa eeldada, et nende sissetulekud oleksid kehvemad kui linnas.

Samuti olete märkinud, et riik peaks rohkem ettevõtjaid kuulama. Kas praegune valitsus kuulab?

Ma ei tea. Alkoholiaktsiisi alandamine oli kindlasti positiivne Lõuna-Eesti kaubandusettevõtetele ja kindlasti kasulik ka riigile. Kas sedasama julgetakse teha kütuseaktsiisiga? Loodan, et julgetakse.

Minule on suur probleem, mida ühiskond riigilt ootab. Meil on olukord, kus ühelt poolt tahame kõiki asju piirata – tehaseid ei saa ehitada, metsa ei või majandada –, teisest küljest tahame riigi käest saada kogu aeg rohkem: paremat tervishoidu, kõrgemaid palku õpetajatele ja sisejulgeolekule, paremat infrastruktuuri. Need kaks asja ei lähe omavahel kuidagi kokku.

Riik peaks analüüsima, kuidas hakata raha kokku hoidma, ja panema esikohale olulised tegevused, sest kõige magusamad ajad tunduvad olevat möödas. Riigieelarve ei saa pikalt kasvada üle viie protsendi aastas. Siin tulekski analüüsida, kuhu raha tegelikult läheb. Igasuguste sihtasutuste kaudu jagatakse seda kümnete miljonite kaupa laiali seltsidele ja ühingutele, kes tegelevad ei tea millega. Kui on valida, kas tõsta sisejulgeolekutöötajate ja õpetajate palku või jagada riigi raha «huvitavatesse» projektidesse laiali, siis mina valiksin politseinikud ja õpetajad.

Graanul Invest

ASi Graanul Invest kontserni kuulub 12 pelletitehast. Neist neli asub Eestis, kuus Lätis ja üks Leedus ning üks Ameerika Ühendriikides.

Kontsernis töötas mullu keskmiselt 429 töötajat, mida oli 71 võrra vähem kui 2017. aastal. Eestis töötas neist 212 ja välismaal 217 töötajat.

Allikas: Graanul Invest

2003.

aastal algas Graanul Investi lugu. Seda esimese tehasega Imaveres.

2,9

korda 51,2 miljoni euroni kasvas aastavõrdluses mullu Graanul Investi kasum.

Samal ajal kasvas ka kontserni käive tunamulluselt 278 miljonilt eurolt 300,6 miljoni euroni. Seega oli aastakasv 8,1 protsenti.

32,9

miljonit eurot investeeris Graanul Invest mullu.

85,9

protsenti moodustas müügimahust puidugraanulite müük.

1,76

miljonit tonni puidugraanuleid tootis Graanul Invest 2018. aastal. Seda oli 6,3 protsenti enam kui aasta varem. Eestis paiknevate tehaste toodang oli aruandeaastal 780 000 tonni, Lätis ja Leedus toodeti vastavalt 891 000 ja 89 000 tonni puidugraanuleid.

90

või rohkemgi protsenti graanulitest eksporditakse väljapoole Balti riike.

Peamised sihtturud olid Suurbritannia, Taani, Holland ja Itaalia.

40

miljonit eurot on Graanul Invest ASi tütarettevõtte OÜ Graanul Biotechi poolt loodava demotehase maksumuseks.

5

Vähem kui viis protsenti Imavere pelletitehase aastasest puiduvajadusest moodustab demotehase puiduvajadus (25 000 kuupmeetrit).

10

inimest saab Imavere demotehase esimeses etapis seal tööd. Olgu öeldud, et Imavere graanulitehases töötab inimesi kolm korda rohkem.

Laev Imavere õigustab ennast

Eelmise aasta alguses levis uudis, et Graanul Invest ostis puistekauba veoks 186 meetri pikkuse ja 27 meetrit laia kaubalaeva, mis maksis üle kümne miljoni euro.

Laeva nimeks sai MV Imavere, mis tuleneb ettevõtte esimese tehase asukohast. Laev kanti Küprose registrisse, teatas Graanul Invest toona.

Sel aastal selgus, et Suurbritannia ja Hollandi kliente teenindama mõeldud laev Imavere, mille eesmärk oli säästa kütuse- ja veokulude pealt ning hoida rohkem keskkonda, on ennast õigustanud.

Säästlikkuse aruandes on kirjas, et 30 000 tonni puidugraanuleid mahutavat laeva ostes oli ettevõttel ambitsioonikas eesmärk vedada sellega 500 000 tonni prulle aastas. «Pidasime võimalikuks säästa üle 1,5 miljoni liitri laevakütust, tuginedes Euroopa laevanduse keskmistele parameetritele,» edastas Graanul Invest.

Kalkulatsioon oli tehtud võrdluses Imaverega samadel kaubateedel varem kasutatud 7000–9000tonniste laevadega.

Ettevõtte teatel on nüüd selgunud, et kütuse kokkuhoid on olnud hoopis ligi 3,1 miljonit liitrit. Sellise säästlikkuse põhjuseks ei pea Graanul Invest ainult laevatüübi vahetust, vaid ka kasutusrutiini. Nimelt hoiab logistikameeskond laeva järjestikku sõidus ja laadimisakendest välja ei jääda.

Graanul Investile kuuluv laev Imavere. Foto: Graanul Invest

Graanul Invest lisas, et väiksemad laevad on praegusel ajal mõeldavad ainult klientide puhul, kelle sadamad suuri laevu ei mahuta. Ka nendel suundadel on ettevõte täiendanud oma laevastikku veeldatud maagaasil töötava laevaga, mis mahutab ligi 9000 tonni puidugraanuleid. «Uudse tehnoloogia puhta kütuse tõttu peaksid need viima logistikaahela säästlikkuse täiesti uude ajastusse,» märgib ettevõte. (BNS)