Eesti Meediaettevõtete Liidu avalik pöördumine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Postkaste tühjendatakse endiselt.
Postkaste tühjendatakse endiselt. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti Meediaettevõtete Liit pöördub Vabariigi Valitsuse, Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Posti poole palvega kutsuda kokku pooli hõlmav arutelu, et leida pikaajalist lahendust kojukandeteenuse probleemidele. Me ei saa eeldada päevapealt Eesti täiemahulist digitaliseerimist, seega on postiteenuse järele vajadus ka kaugemas tulevikus.

Eesti Meediaettevõtete Liit pöördub Vabariigi Valitsuse, Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Posti poole palvega kutsuda kokku pooli hõlmav arutelu, et leida pikaajalist lahendust kojukandeteenuse probleemidele. Me ei saa eeldada päevapealt Eesti täiemahulist digitaliseerimist, seega on postiteenuse järele vajadus ka kaugemas tulevikus.

Kõik pooled omavad mõnda lahenduse elementi, mis koostoimes võiksid pakkuda kindlust, et maakojukanne võiks jätkuda veel vähemalt lähema kümmekonna aasta jooskul. Eesti Meediaettevõtete Liidu poolt osaleksid arutelus omanike, kirjastajate, trükikodade ja ka Express Posti esindajad.

Eesti Meediaettevõtete Liidult on arutelus kolm ettepanekut, võimalik, et neid lisandub veelgi.

1. Express Posti ja Eesti Posti koostöös luua niinimetatud Linnade Kandeteenuse OÜ, mille tulemusena tekiks Eesti suuremates linnades senise kahe asemel üks kandeteenust osutav ettevõte, mille omanikud oleksid Express Post ja Eesti Post.

Pole välistatud, et üks kandeteenust osutav ettevõte võiks olla linnades kasumlik. Praegu peab Eesti Post seadusest tulenevalt osutama kandeteenust ka linnades, kus käib majapidamistes seetõttu kaks postiljoni. Sellise ulatusega ühislahenduse väljatöötamiseks Eestis on vaja ka poliitilist tahet.

2. Senist kojukannet tuleks ahela kõigis osades analüüsida, mis eeldab andmete laualepanekut ja jagamist. Kõigi poolte kaasalöömisel oleks võimalik jõuda töölõikude automatiseerimisettepanekuteni ja selguks vajalik investeering, kus oleks võimalik paluda ka riigi abi.

Näiteks võimaldaks ühine analüüs leida lahendusi, kas mõni töölõik või tegevus on kokkuvõttes soodsam lahendada trükikodadel, Eesti Postil või väljaannetel endil või kas oleks efektiivsem kanda osas piirkondades kõiki saadetisi koos perioodikaga varahommikul.

Ühekordne optimeerimise investeering on odavam kui iga-aastase dotatsiooni võimalik tõstmine, samuti võimaldaks töö parandamine parandada kande kvaliteeti ja loobuda iga-aastasest vajadusest tõsta kojukande hindu, millel on perioodika levikule kahjulik mõju.

3. Analüüsime, kui palju peaks meil olema tulevikus kandepäevi ning millised oleksid võimalused kande kvaliteedi tagamiseks, et tarbija saaks ajalehti ja ajakirju mõistlikul kellaajal (pigem hommikul kui õhtul).

Eesti Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et maakojukande sälitamiseks tulevikus on võimalused olemas, kuid siin on möödapääsmatu riigipoolne eestvedamine ja pikaajaline strateegiline vaade. Sellega seonduvalt palume ka 11,1-protsendise maakojukande hinnatõusu edasilükkamist.

Tagasi üles