Veebikonstaabel: küberkiusamist ei osata ära tunda

Küberkiusamine Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kooliõpilaste seas läbi viidud kiirküsitlusest selgus, et lausa 57 protsendi arvates pole nad otseselt ega kaudselt kunagi kokku puutunud küberkiusamisega. Veebikonstaabel Ville Räniku sõnul näitab see, kui vähe me tegelikult teadvustame seda laialt levinud probleemi.  

Samsungi ellu kutsutud Õpilaste Digitaalne IQ koolitusprogrammi raames toimunud loengus ja vestlusringis Viimsi Gümnaasiumis korraldati ligi paarisaja õpilase seas küsitlus, milles 34 protsenti tunnistas, et on kogenud küberkiusamist ning 9 protsenti märkis, et on sellise kiusuga kokku puutunud, kuid said sellest alles hiljem aru. Ülejäänud 57 protsenti väitis, et pole kiusamisega digimaailmas kokku puutunud otseselt ega kaudselt.

Koos teiste ekspertide ja noorte sisuloojatega vestlusringis osalenud veebikonstaabel Ville Ränik selgitas, et reaalsuses puutume me mingis vormis kiusamisega digimaailmas kokku ikka märksa rohkem, kui noored ise arvavad. „Selles ongi küberkiusamise probleem – seda on vahel raske ära tunda ja tegelikult ka endale tunnistada. Küberkiusamine on igasugune ebameeldiv suhtlus veebikeskkonnas,“ märkis Ränik. „Kui me ütleksime või kommenteeriksime reaalses maailmas asju sarnaselt nagu veebis, siis tunnistaks me selle kohe ebasobivaks. Digimaailmas peame me aga miskipärast näiteks halvustavaid kommentaare täiesti tavaliseks.“

Veebikonstaabel lisas, et tegelikult on mingis vormis küberkiusamisega kokku puutunud praktiliselt kõik interneti kasutajad, sest artiklite all olevaid kommentaare on ju meist enamus lugenud. Küberkiusamine on aga ka näiteks halvustavad väljaütlemised ühistes vestlustes, mõnitavad meemid või pildid jne.  

Koos teiste ekspertide ja noorte sisuloojatega vestlusringis osalenud veebikonstaabel Ville Ränik selgitas, et reaalsuses puutume me mingis vormis kiusamisega digimaailmas kokku ikka märksa rohkem, kui noored ise arvavad.

Vestlusringis osalenud youtuuberid Victoria Villig ja Sidni Tomson tõdesid, et netis avalikult ja aktiivselt tegutsemise tõttu on nemad tihti ebasobivate kommetaaride sihtmärgiks. „Minul on õnneks paks nahk, aga tegelikult loen ma neid ikka. Püüan neile alati vastata positiivsete kommentaaridega,“ selgitas Sidni Tomson. „Rõõmsad ja õnnelikud inimesed ei käi teistele vihaseid kommentaare jagamas. Seega on nende inimeste enda elus midagi pahasti ja seepärast üritan ma neile pigem toeks olla ja tunnen neile kaasa.“

Koolitusprogrammi Õpilaste Digitaalne IQ eesmärgiks on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis. Võistluse oodatakse 3-5 liikmeliste võistkondade töid veel 10. detsembrini.

Täpsemat informatsiooni Netiketi võistluse kohta leiab Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.