Päästeaasta 2019 möödus Lääne päästekeskusele rahuldavalt
23. jaanuar 2020, 07:55
2019. aastal reageerisid päästjad Lääne päästepiirkonnas erinevatele väljakutsetele kokku 2797 korral.
Hoonetulekahjusid juhtus Lääne päästekeskuse teeninduspiirkonnas Hiiu-, Järva-, Lääne-, Pärnu-, Rapla- ja Saaremaal kokku 265. Tuleõnnetustes hukkus kokku kaheksa inimest, vigastada sai 23 inimest. Kõik kaheksa inimest hukkusid eluhoonetulekahjudes. Neli inimest hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel süttinud tulekahjus, kolm küttesüsteemide probleemide ning üks lahtise tule hooletu kasutamise tõttu. Hiiu-, Lääne- ja Järvamaal hukkunutega lõppenud tuleõnnetusi ei olnud. Veeõnnetustes kaotas oma elu kokku üheksa inimest, neist viis Pärnumaal. Järvamaal veeõnnetuses hukkunuid ei olnud.
Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla märkis, et 2019 aasta oli tulekahjude koguarvu vaadates Lääne päästepiirkonnale rahuldav. „Tulekahjudes hukkunute arv on langenud, mis näitab, et ennetustööst on kasu ning ka inimesed on rohkem valmis iseendasse ja oma varasse panustama,“ ütles Soodla. „Ka kohalikud omavalitsused on võtnud suuremat vastutust oma elanike heaolu eest, panustades projekti, millega tehti Lääne regioonis tuleohutuks 172 kodu,“ märkis Soodla. Päästeamet panustas projekti „500 kodu tuleohutuks“ Lääne piirkonnas 340 000 eurot. „Tänu sellisele partnerlusele kohalike omavalitsustega jõuame me järjest enam probleemse sihtgrupini, kelle hakkama saamine ning ellu jäämine sõltubki sotsiaalsete probleemide koostöisest lahendamisest,“ kinnitas Soodla.
Tulekahjude tekkekoha järgi juhtus kõige enam õnnetusi inimeste kodudes, kokku 161 korral. Kõige rohkem, 35 korral, leidis tulekahju aset elektriseadmetes toimunud rikete tõttu. 32 korral tekkis tulekahju lahtise tule kasutamise tagajärjel. Neid õnnetusi saab tulevikus ära hoida, kui olla tähelepanelik, teadvustades tulega seotud ohtusid ja järgida seadusega kehtestatud tuleohutusnõudeid. Lisaks ohutusnõuetele tuleb tõsta inimeste teadlikkust ning vähendada riskikäitumist. Kui kodu on tuleohutu võib riskikäitumine, näiteks kodus suitsetades magama jäämine või kütteseadmete hooldamata jätmine, ikkagi tulekahjuga lõppeda. 2019 aastal külastasid päästjad ja ametnikud nõustamise eesmärgil Lääne regioonis üle 5531 kodu. Ligemale neljandikus neist puudus kohustuslik suitsuandur, see oli valesti paigaldatud või ei olnud töökorras.
Kui 2018.aasta läks ajalukku oma kuiva suve tõttu metsa- ja maastikutulekahjudega, siis 2019 aasta jääb meelde kui tormide ja kriiside lahendamise aasta.
Uppumissurmasid oli Lääne regioonis üheksa. Võrreldes eelmise aastaga on uppumisi viie võrra vähem ning uppunutest üle poolte olid joobes. Kui eelmistel aastatel olid uppujateks pigem nooremapoolsed inimesed, siis 2019 aastal muutusid valdavaks õnnetused, kus vanemaealised inimesed kukkusid või komistasid kraavi, kodusesse kaevu või isegi purskkaevu. „Selliste õnnetuste ära hoidmiseks saame oma vanemate sugulaste kodused ohuallikad üle vaadata, ehitada turvalisemaks kodutiigid või katta kaevukaaned. Ja rääkida neile ka sellest, et oma tervist ja võimeid tuleb ujuma minnes hinnata õiglaselt,“ nentis päästekeskuse juht.
Kui 2018.aasta läks ajalukku oma kuiva suve tõttu metsa- ja maastikutulekahjudega, siis 2019 aasta jääb meelde kui tormide ja kriiside lahendamise aasta. „Aasta 2019 fookusteema oli kriisideks valmisolek ning loodus ise andis meile mitmel korral võimaluse oma valmisolekut kriiside lahendamiseks proovile panna. Lisaks päästjatele pidid sel aastal oma hädaolukorraks lahendamise plaani paika panema ka kohalikud omavalitsused. Koostöös lõime plaanid, viisime läbi õppusi ning lahendasime reaalseidki kriise, kus omavalitsused tundideks elektrita jäid ning elutähtsad teenused katkesid,“ ütles Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla.