Eetiline ennetustöö tugineb teadusele ja väldib kahju tekitamist

Pärnu naiste tugikeskus andis välja esimese lähisuhtevägivalla ennetustöö preemia Foto: Urmas Luik

Sel nädalal kogunevad Tallinnasse eri riikide ennetusvaldkonna eksperdid, et läbi koolitajate koolituse ühtlustada ennetusvaldkonna põhimõtteid ja kvaliteeti Euroopas.

Euroopa eri riikides kasutatakse ennetuses erinevaid meetodeid, mis kõik ei täida oodatud eesmärki, vaid nende mõju võib olla soovitule vastupidine. Ennetustegevuste elluviimisel on oluline lähtuda teadusest ning arvestada eetiliste aspektidega, et vältida kahju tekitamist.

Koolitus toimub koostöös Tervise Arengu Instituudiga ning ennetusalasele koolitajate väljaõppele on lisaks Eestile tulemas osalejaid Lätist, Horvaatiast, Leedust, Ungarist, Poolast, Sloveeniast. Koolitust viivad läbi Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ennetusekspert Gregor Burkhart ning psühholoog ja koolitaja Rachele Donini. Kolme päeva jooksul jagavad osalejad kogemusi ja teaduspõhiseid praktikaid, kuidas viia ennetustegevusi ellu kodu-, kooli- ja töökeskkonnas. Samuti arutletakse kuidas kasutada meediat ennetuses ning millest lähtuda kogukondlike ennetustegevuste kavandamisel. Pärast koolitust viivad eri riikide koolitajad teadmised edasi oma riikide otsustajatele ja spetsialistidele.

Oluline teema, mida koolitusel käsitletakse on eetiline ennetus. Tõhusaks saab pidada ennetust, mis on teaduspõhiselt välja töötatud ehk meetodid põhinevad nn loogilisel mudelil, teoreetilisel mudelil või muutumise teoorial. Samuti on tõhusale ennetusele seatud käitumuslikud eesmärgid, mida on hinnatud usaldusväärsete uurimismeetoditega ja leitud, et need toovad osalejate käitumisse või heaollu positiivseid muutusi. Lühidalt öeldes on tõhus ennetus see, mis on teaduspõhine nii selle meetodi kui mõju tõendatavuse osas.

Euroopa eri riikides kasutatakse ennetuses erinevaid meetodeid, mis kõik ei täida oodatud eesmärki, vaid nende mõju võib olla soovitule vastupidine.

„Ainult info jagamine, endiste sõltlaste kogemuslood, ühekordsed tegevused ja hirmutamistaktikad ei vasta eeltoodud kriteeriumidele ega põhine teadusel, aga neid kasutatakse ennetuse nime all väga sageli. Neil tegevustel võib olla kahjulik mõju,“ rõhutab Tervise Arengu Instituudi nooremteadur Karin Streimann. Neuroteadlased on leidnud, et hirmutamine ning kogemuslugude jagamine võivad anda inspireeriva tõuke nendele, kellele meeldivad risk, oht ja uued elamused. Ainult uimastite kohta noortele info jagamine on erinevate uuringute kohaselt näidanud, et see võib viia rohkema tarvitamiseni – see tähendab, et teabe puudumine ei ole põhjus, miks noored uimasteid tarvitavad. Noored on palju mõjutatud oma eakaaslastest ning vajavad sotsiaalseid oskusi eakaaslaste võimaliku kahjuliku mõju vähendamiseks, selliseid oskusi ei ole võimalik õppida läbi teadmiste ja ühekordsete tegevust, vaid oskusi tuleb õpetada pikaajaliselt läbimõeldud ja hinnatud meetoditega. Eetiline ennetustöö tugineb teadusele ja väldib kahju tekitamist.

„Otsusetegijatele nii riigi kui ka kohalikul tasandil, sh koolipidajatele, koolijuhtidele ja õpetajatele soovitame – ennetustöös sekkumiste valimisel uurige, kas tegevus, mille kasuks te otsustate on teaduspõhistel alustel välja töötatud ja kas selle mõjusust on uuritud,“ selgitas ennetusekspert Gregor Burkhart.

Seega on oluline, et ennetust viivad läbi inimesed, kellel on selleks vastav väljaõpe ja oskused. Nii Eestis kui ka Euroopas on selliste oskustega inimesi veel vähe ning hea on tõdeda, et 4.-6. veebruaril toimub Eestis väljaõpe koolitajatele, kes saavad ennetuse põhimõtteid edasi jagada.