Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2013/09/24/2400644t1h3c83.jpg)
Maailma rahvastik suureneb jõudsalt, samas põllumajandusmaa pindala väheneb.
Põua all kannatava maa-ala pindala suureneb ning paratamatult nihkub põllumajandustootmine järjest rohkem aladele, kus veepuudus ei kummita. Eesti asubki piirkonnas, kus sajab rohkem, kui aurustub ja taimed jõuavad vett tarbida. Meil on üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine võimalik ainult siis, kui maaparandussüsteemid toimivad tõrgeteta.
Korras maaparandussüsteemid säilitavad põllumajandusmaal mulla viljakuse ja aitavad tootmisel ilmastikuriske maandada, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo nõunik Olev Krist.
Loe lähemalt maablogist!