iDeal kampaania

Ettevõtjad manitsevad inimesi ilmaasjata mitte haiguslehte võtma

  • Praegu pole haiguslehel olijaid veel väga palju
  • Kui haiguslehte hakatakse ära kasutama, läheb ettevõtetel raskeks
  • Perearstide tööd ise haiguslehe võtmine ei vähenda

Kuvatõmmis veebilehelt digilugu.ee

FOTO: digilugu.ee

Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga saavad haigestunud või hoolduslehte vajavad töötavad inimesed selle patsiendiportaalis digilugu.ee ise avada. Järvamaa ettevõtjad loodavad, et inimesed ei hakka seda õigust kurjasti ära kasutama. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et teatud elualadel töötajate massiline kojujäämine viiks riigi kokkukukkumiseni.

Haigus- või hoolduslehe saamiseks võib endiselt helistada pere­arstikeskusse, kuid perearstide töökoormuse järsu  suurenemise tõttu võib kontakti saada olla raske.

Patsiendiportaali sisestatud teade edastatakse haigekassale, tööandjale ja perearstile. Haigus- või hooldusleht avatakse patsiendi tehtud avalduse peale automaatselt. Inimesele helistatakse perearstikeskusest hiljemalt nädala jooksul, et tema tervislikku seisu ja võimalikke sümptomeid täpsustada.

Haigekassa juht Rain Laane ütles, et haigus- või hoolduslehte saavad võtta töötavad inimesed, kes on ise haiged, põetavad haiget last või lähedast. See kehtib endiselt kõikide haiguste puhul.

Samuti on võimalik võtta haiguslehte siis, kui inimene on koroonaviiruse haigega kokku puutunud, kuid haigussümptomid veel avaldunud ei ole. «Eesmärk on, et haiged või haigusega kokku puutunud inimesed saaksid koju jääda ja suudaksime nii üheskoos viiruse levikule piiri panna,» lausus Laane.

Haigus- või hoolduslehti hüvitatakse tavapärases korras.

Riigi juhised on liiga mustvalged

E-Piima juht Jaanus Murakas ütles, et iga-aastased gripihooajad pole uudis ja nendel perioodidel on tööd korraldada sageli suur proovikivi. Ta loodab, et inimesed käituvad vastutustundlikult ega hakka endale ilmaasjata haiguslehte vormistama. «Praeguses olukorras on see otsus inimeste südametunnistusel ja me loodame, et see suurt negatiivset mõju meile ei avalda. Meil on ikkagi suur ülesanne täita – rahvale toitu toota,» lausus ta.

Juba enne võimalust ise haiguslehti vormistada oli E-Piimas Muraka teada üsna palju ini­mesi haiguslehel. Ta märkis, et kui nende hulk suureneb veelgi, läheb väga keeruliseks. Praegu suudab ettevõte tootmist siiski jätkata.

Mis puutub hügieenireeglite täitmisse, siis seda tuleb toiduainetööstuses nagunii kogu aeg teha. Muraka ütlust mööda pole tarvis töötajatele öelda, et nad käsi peseksid. Samuti käivad toiduainetega töötavad inimesed korrapäraselt arstlikus kontrollis. Murakas usub, et nende töötajad oskavad hoida hügieeni paremini kui ühiskond keskmiselt.

Riigi antud soovitused koroonaviiruse leviku vältimiseks on Muraka hinnangul liiga mustvalged. Tema meelest ei saa anda kõigile sektoritele samasuguseid soovitusi, igas töövaldkonnas on omad eripärad ning sageli on asjad komplitseeritumad.

Kui kõik töötajad vähimategi haigusnähtude ilmnemisel kohe koju jääksid, jääks riik varsti seisma. Riiklikud soovitused peaksid olema läbimõeldumad ja nägema rohkem tervikpilti.

«Meie töötame selleks, et põllumeeste toodetud piima töödelda. Lehmad ei tea, et on koroonaviirus, ja lüpsavad samas mahus edasi,» ütles Murakas.

Ta lisas, et toidu tootmine on üks esmavajadusi, nagu ka näiteks elanike vee ja elektriga varustamine. Muraka meelest ei teki suurt katastroofi sellest, kui kuu aega kontserte ja spordivõistlusi ei toimu, aga teatud valdkondades peab töö jätkuma ka eriolukorra ajal.

«Nüüd me siis näeme, et meie omariiklus ja riik püsib eelkõige nendel töökohtadel, mis peavad olema mehitatud 24/7. Meie piimatööstustes lüpsavad farmerid oma lehmi jõululaupäeva öösel ja jaanilaupäeva öösel. Inimesed teevad sellest juustu nendelsamadel päevadel. Need on need töökohad, kus inimesed ei saa kodukontorisse minna, ja mille najal riik tegelikult seisab,» arutles ta. Murakas sõnas, et oleme selliste töökohtade olulisuse ära unustanud. Praegu oleks tagumine aeg nende ametite esindajaid väärtustada ja neid tänada. Paraku saavad praeguses kriisiolukorras kõige hädavajalikumate ametite pidajad sageli kõige madalat palka.

Asjata kojujääjad kaotavad palgas

Konesko juht Mart Hirtentreu ütles, et naasis hiljuti välisreisilt ja töötab kodukontoris. Tema teada ei ole Koneskos praegu palju inimesi haiguslehel.

Anda inimestele võimalus ise haiguslehte vormistada on Hirtentreu hinnangul libe tee. Sellise otsuse puhul on alati risk, et seda õigust hakatakse ära kasutama.

Haiguslehele jäämist keelata Hirtentreu ütlust mööda ei saa. Ta lisas, et kui inimene on tõesti haige, tuleb muidugi koju jääda. Kojujääjad kaotavad aga rahaliselt, sealhulgas need, kes tegelikult haiged ei ole.

Praegu kulgeb töö Koneskos tavapärases rütmis. Kõigile, kes saavad tööd teha kodust, on see võimalus antud. Hirtentreu märkis, et see pole mingi privileeg, vaid ka teiste töötajate ohutu­sele mõeldes tehtud samm. Kodus töötades on ikkagi väiksem risk, et inimene kedagi nakatab või ise kuskilt viiruse külge korjab.

Hügieenireegleid on Koneskos kõvasti tugevdatud. Hirtentreu kinnitusel tuleb koristusfirma mitu korda päevas ja puhastamine käib pidevalt.

Kuna Koneskos on tihe veoliiklus, on ka selles suhtes ettevaatusmeetmeid rakendatud. Hirtentreu selgitas, et autojuhid ei tule enam autost välja ja dokumendid täidab Konesko töötaja.

Ettevõte püüab iga päev mõelda sellele, milliseid samme töötajate ohutuse tagamiseks veel teha.

Haiguslehega petmine on väikseim mure

Järva tarbijate ühistu (JTÜ) juhatuse esimees Tõnu Uibopuu ütles, et praegu ei ole aega muretseda selle pärast, kas keegi hakkab ise haiguslehe võt­mise võimalust kuritarvitama või mitte. Lahendada on palju muid probleeme.

JTÜ seisukoht on, et kui inimene tunneb end haigena, peab ta töölt eemale jääma. Uibopuu selgitusel on ühistu töötajatele öelnud, et ka väikeste tervisehädadega tuleks pigem koju jääda. Haigete inimeste kauplusse sattumist peab iga hinna eest vältima.

Kui peaks siiski juhtuma, et märkimisväärne hulk töötajaid haigestub, ei saa Uibopuu välistada, et tuleb lühendada kaup­luste lahtiolekuaegu või mõni üldse sulgeda. Siiski kinnitas ta, et nad üritavad poode võimalikult kaua lahti hoida, sulgemine on viimane meede.

Uibopuu usub, et kergemaks läheb siis, kui mingi osa inimesi on haiguse juba läbi põdenud, aga see võtab kuu või paar aega.

Kõige hullem on Uibopuu hinnangul see, kui koroonahaiged inimesed kaupluses käivad. «Ükskõik, kui hästi desinfitseerime, ei suuda me neid haigusi tema järelt ära koristada. Kui ta näiteks aevastab korra, siis on ka kaubad nakatunud,» selgitas ta. «Praegu tuleb rõhutada, et haige inimene poodi ei tuleks, olgu tal koroona või muu hooajaline haigus.»

Müüjatele maskide jagamisest pole Uibopuu meelest kasu. Rohkem abi oleks sellest, kui haiged inimesed poodi ei tuleks, või kui neil siiski on vaja tulla, paneksid ette maski ja kätte kindad.

Perearstide töö ei vähene

Koeru perearst Riina Lääne ütles, et veel väga palju inimesi haiguslehel ei ole. Ka haiguslehe vormistamise võimalust pole veel massiliselt kasutama hakatud.

Lääne selgitusel on ise haiguslehe vormistamise võimalus mõeldud eelkõige neile, kes on koroonaviirusega nakatunud või mõne nakatunuga kokku puutunud. Sellisel inimesel pole tõepoolest mõistlik minna perearsti juurde ja seal teisi patsiente nakata. Muude hädadega tuleks siiski eelkõige arsti vastuvõtule tulla, sest haiguslehe andmine on arstlik otsus.

Lääne märkis, et võibolla suurlinnas väga suurt nimistut omaval arstil hõlbustab tõesti tööd see, kui patsiendid saavad ise haigus­lehe võtta. Siiski tuleb arstil varem või hiljem kõigi nende haigetega tegeleda, nad läbi helistada ja uurida, mis põhjusel nad haiguslehe võtsid. See ei ole väike töö. Lääne ütlust mööda on kindlasti ka neid, kes seda võimalust kuritarvitavad.

Ta utsitas inimesi oma perearstile helistama. Kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus viirusekandjad on teiste haigetega kõrvuti ootesaalis.

Kuidas avada haigus- või hoolduslehte patsiendiportaalis:

  1. Logi ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu patsiendiportaali www.digilugu.ee.
  2. Klõpsa vasakul menüüs «Töövõimetusest teatamine».
  3. Sisesta oma telefoninumber, et perearst või -õde saaks sinuga kuni seitsme kalendripäeva jooksul ühendust võtta.
  4. Töövõimetusleht avatakse vaikimisi taotlemise kuupäevast kuni 30. märtsini 2020. Haigus- või hoolduslehe täpsem pikkus selgub arutelus perearstikeskusega.
  5. Tehniliste küsimuste korral pöördu TEHIKi kasutajatoe telefonile +372 7943 943 või abi@tehik.ee

Ka tühistada saab ise

Nüüdsest saab haigus-või hoolduslehte ka ise tühistada, pöördudes selleks haigekassa poole. Digiloos avatud haigus- või hoolduslehte saab tühistada vabas vormis koostatud ja digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel, edastades avalduse info@haigekassa.ee. Samuti saab haigus-või hoolduslehte üthistada haigekassa infotelefonil 6696 630, kui inimene on ennast mobiil-ID või Smart-ID abil autentinud.

Rõhutame veelkord, et haiguslehe soovist digiloo kaudu teatamine on mõeldud ainult neile, kes on ise haiged, kelle laps on haige, kelle lähedane vajab hooldamist või kes on kokku puutunud COVID-19 viirusekandjatega! Arst kontrollib haiguslehe vajaduse üle ja kui selgub, et haiguslehe saamiseks ei ole alust, siis haigekassa ka seda kahjuks ei hüvita.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles