„Oleme saanud teistelt Euroopa liidu liikmesriikidelt infot ja näeme juba ka Eestis, et eriolukorda kasutatakse ära kasumi teenimise eesmärgil. Leidub ettevõtteid, kes omistavad toidulisanditele omadusi, mis viitavad sellele, et toode ennetab, leevendab või ravib koroonaviirust. Selline tarbijate eksitamine on aga lubamatu,“ kirjeldas Salumets.
Terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik lisas, et alati tuleb ettevaatlik olla, kui ravimina reklaamitu lubab sisuliselt imeravi. „Igasugune lubadus ravida raskeid haiguseid, tervendada suurt hulka erinevaid haigusi või toimida lihtsa ja kiire lahendusena pikaajaliste terviseprobleemide puhul, peaks tekitama kahtlust. Ametlikult sellised nn ravimid kuskil registreeritud ei ole ja netiotsing viib reeglina vaid tootjafirma lehele. Sisuliselt on siin tegemist ebaraviga. Kindlasti tasub meeles pidada tõsiasja, et ebaravi teenused ja preparaadid ei tugine kunagi teaduslikele uuringutele ega katsetele, mistõttu on tegemist õnnemänguga, millest võidab vaid preparaatide müüja,“ kirjeldas Öpik.
Ennekõike tuleks tervisega seotud probleemide puhul alati konsulteerida spetsialistiga. „Tasub kindlasti meeles pidada, et tervisemurega tuleb esmalt pöörduda perearsti või pereõe poole,“ selgitas Öpik.