Siseministeerium soovib senisest enam kaasata KOV korrakaitsjaid turvalisuse tagamisse
15. aprill 2020, 11:14
/nginx/o/2019/11/21/12754441t1hd9cd.jpg)
Siseminister Mart Helme saatis valitsuskabinetti arutamiseks kohalike omavalitsuste (KOV) korrakaitseametnikele rohkemate õiguste andmise, et nad saaksid senisest enam panustada kohalikul tasandil turvalisema elukeskkonna tagamisse ning oleksid oma ülesannete täitmisel senisest iseseisvamad.
„Muudatus annab kohalikele omavalitsustele võimaluse senisest enam panustada kogukondades turvatunde tagamisse ja kasutada korrakaitsevõimekust tõhusamalt. See aitaks kindlasti kaasa ka praeguse eriolukorra kiiremale lahendamisele. Selleks on tarvis korrakaitseametnike volitusi kohaliku tasandil laiendada, et sündmusi iseseisvalt lahendada, milleks neil praegu aga vajalikke õiguseid pole,“ märkis siseminister Mart Helme. „Eesmärk ei ole luua kohalikesse omavalitsustesse samasuguse suutlikkusega üksusi, nagu on Politsei- ja Piirivalveametis, või politseinikke nendega asendada – tähtis on, et korrakaitseametnikud muutuksid politseile oluliseks partneriks, kes saaksid neid maksimaalsel võimalikul viisil toetada,“ märkis minister. Helme lisas, et mida rohkem on meil turvatunde tagajaid, seda turvalisemalt on hoitud meie riik.
„Turvatunde suuremaks tagamiseks on tarvis kaasata kogu korrakaitsevõimekust. Praegu on probleem selles, et kohalike omavalitsuste korrakaitseüksuste kaasamine on piiratud. Nad saavad küll inimesi korrale kutsuda, kuid korraldusele mitteallumisel ei ole neil võimalusi edasi tegutseda, kui isik ei ole koostöövalmis,“ märkis sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar. „Kui praeguses eriolukorras nähakse suuri seltskondi kogunemas, ei ole korrakaitseametnikel õigust rahvast laiali ajada ning olukorra lahendamiseks tuleb kutsuda politsei, kuigi olukorrale saaks reageerida hoopis kohalik korrakaitseametnik. Seetõttu on esile tulnud vajadus laiendada korrakaitseametnike õigusi, keda politsei ülesannete täitmisesse lisanduvalt kaasata saaks,“ märkis asekantsler.
Samuti aitab õiguste laiendamine kaasa ka ennetustegevusele, sest probleemi algpõhjuste väljaselgitamine ning võimalus nendega põhjalikumalt tegeleda aitab ka tulevikus sarnaseid õigusrikkumisi ära hoida.
Samuti aitab õiguste laiendamine kaasa ka ennetustegevusele, sest probleemi algpõhjuste väljaselgitamine ning võimalus nendega põhjalikumalt tegeleda aitab ka tulevikus sarnaseid õigusrikkumisi ära hoida.
Tegemist on KOVide jaoks vabatahtliku võimalusega. KOVid saavad valida, millise koormusega inimene tööle võetakse. Need KOVid, kes ei taha aga oma ametnikke koolitada, säilitavad tänased ülesanded ja volitused ning nende jaoks midagi ei muutu Niisamuti ei panda ka KOVidele uusi ülesandeid juurde.
KOV korrakaitseametnikele on ette nähtud väga kõrged nõuded, sealhulgas laitmatu taust, füüsilised eeldused, tervise-, keele- ja haridusnõuded. Volituste laienemisel läbivad nad põhjaliku täiendõppe.
Hinnanguliselt oli 2019. aastal selliseid ülesandeid täitvaid ametnikke 150 ja eraldi üksused loodud kümnendikus omavalitsustest, seejuures neljas suuremas linnas. Korrakaitseametniku kutseõppe koolituse on läbinud ja vastava kutse saanud 24 inimest.