Hääle tervis on seotud tervisliku eluviisiga
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
16. aprill 2020, 10:03
/nginx/o/2019/09/29/12607907t1hfcb2.jpg)
Täna, 16. aprillil tähistatakse maailma eri paigus rahvusvahelist häälepäeva 82 registreeritud üritusega, mille eesmärk on teadvustada häält ja selle olulisust erinevates eluvaldkondades.
Ida-Tallinna keskhaigla polikliinikus iga päev patsiente vastu võttev kõrva-nina-kurguarst Kristel Kalling ütles, et häälehäiretest rääkimine, häälepäeva tähistamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine seoses häälesse puutuvaga on aasta-aastalt hoogustunud kõikjal maailmas.
„Kõik inimesed saavad ise oma hääle heaks teha palju ära teha igapäevaharjumuste korrigeerimisega,» lausus dr Kalling. „Hääle tervis on kindlasti seotud tervisliku eluviisiga, häält töövahendina kasutades tuleks seda püüda muul ajal maksimaalselt säästa.“
Häälepäeva tähistamise traditsioon on alguse saanud Brasiiliast. Esimene sealne häälepäev oli 16. aprillil 1999, selle korraldas Brasiilia Larüngoloogide Selts.
Ida-Tallinna keskhaigla on häälepäeva tegemistega seotud juba kaheksandat aastat. Täna oleks pidanud Ida-Tallinna keskhaiglas olema rahvusvaheline koolitus, mis plaanis keskenduda hääle ja närvisüsteemi kokkupuutekohtadele.
Häälehäiretest rääkimine, häälepäeva tähistamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine seoses häälesse puutuvaga aasta-aastalt hoogustunud kõikjal maailmas, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla polikliinikus iga päev patsiente vastu võttev kõrva-nina-kurguarst Kristel Kalling.
„COVID-19 pandeemia paneb sel aastal häälepäevale oma pitseri. Plaanitud kogunemiste asemel on kiirelt kavandatud muudatused kõikjal ilmas. Meie kiire fookuse muudatus tõi kaasa heade hääleteemadega kokku puutuvate inimeste kaasamine lühikesse videoklippi. Suur tänu neile selle eest,“ ütles dr Kalling.
Häälehäirete puhul inimesed enim kimpus ilma teadaoleva põhjuseta seletamatu hääle käheduse ja väsimisega. Hääl võib olla ka kare, räme, katkev, hääle kõrgus väheneb või hääl on juhitamatu – see toob tavaliselt kaasa selle, et vähendatakse automaatselt rääkimist, köhatatakse tihti ning neil, kes tegelevad laulmisega, tekivad kaebused laulmisel ja selle järel.
Dr Kallingu sõnul on häälehäired üpris levinud mure, millega arsti vastuvõtule pöördutakse. Oma osa on siin igapäevasel elustiilil, samuti toitumisel ja ebapiisaval veetarbimisel. Hoiduda tuleks sel puhul halbadest harjumustest ning juhul, kui igapäevatöö eeldab pidevat hääle pingutamist, siis püüda häält selle käigus ja muul ajal maksimaalselt hoida.
„Elustiiliga kaasnevad harjumused – suitsetamine, liigne valju häälekasutus, rääkimine suurenenud müra taustal, samuti pikaajaline kokkupuude kemikaalide, tolmude ja temperatuurikõikumistega, emotsionaalne stress – kõik see mõjutab meie hääle seisukorda,“ selgitas dr Kalling.
Dr Kalling soovitas neil, keda häälemured kimbutavad, tarbida iga päev kuni kaks liitrit toasooja mullita vett. Samas ei tasu liialdada kohvi, tee, kakao, koola, šokolaadi ja piimaga.
„Kindlasti tuleb arvestada regulaarsete toidukordadega, olla teadlik oma ravimitest ja haigustest ning lõpetada kohe suitsetamine. Siinkohal panen südamele, et ka passiivne suitsetamine on häälehäirete tekkimisel faktor. Ettevaatlik tuleb olla kodukeemiaga ning pöörata tähelepanu oma keskkonnale, seda piisavalt niisutada ja puhastada,“ lausus dr Kalling.
Täna ära jäänud seminar tuleb aasta pärast samade lektoritega samas kohas. Kohtumiseni 16. aprillil 2021.aastal! Järgmisel aastal on suuremgi sündmus ees, sest augustis 2021 on Tallinnas Euroopa häälekonverents , kuhu on oodatud häälehuvilised nii kodu- kui ka välismaalt.