Tartu Ülikooli teadlased alustavad koroonaviiruse uuringuid

Koroonaviirus. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Vabariigi Valitsus otsustas toetada Tartu Ülikooli kahte teadusprojekti, millest ühega selgitatakse välja, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis ning teise uuringuga tuvastatakse, kui suur hulk Saaremaal ja Õismäel elavaid inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud.

Kaheksa nädalat kestva koroonaviiruse levimuse jälgimise uuringu käigus intervjueeritakse ja kutsutakse testimisele iga nädal 2000 eestimaalast. Seireuuringu juht, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnas, et praeguse epideemia tingimustes on tervisepoliitilisteks otsusteks vajalikud usaldatavad levimusandmed.

„Seni on Eestis eriolukorra meetmete valikul lähtutud raskemate haigusjuhtude ja arstiabi vajavate inimeste nakatumise statistikast ning teiste riikide kogemusest. Kuna aga kõik koroonaviirusega nakatunud ei haigestu ja samas kõiki haigestunuid ei testita, ei ole meil andmeid viiruse tegeliku leviku kohta,“ rääkis Kalda.

Tartu Ülikooli teadlased selgitatavad välja nakkuse leviku nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas. Sel moel saab hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastiku seas ning erinevates rahvastikurühmades ja regioonides.

Kaheksa nädalat kestva koroonaviiruse levimuse jälgimise uuringu käigus intervjueeritakse ja kutsutakse testimisele iga nädal 2000 eestimaalast

„Kui tahame hinnata eriolukorras rakendatud meetmete efektiivsust ja muuta tõenduspõhiselt seniseid otsuseid, on oluline teada leviku andmeid rahvastikus. Õige teave võimaldab meil valida õiged meetodid,“ sõnas Ruth Kalda.

Ka seireuuringu töörühma kuuluv Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla rõhutas, et puuduliku teabe alusel ei saa epideemiat tulemuslikult ohjeldada. Selleks on vaja hinnata nii viiruse levikut kui ka seda, millised on enim ohustatud rahvastikurühmad ja piirkonnad Eestis.

„Lisaks epideemia kulule on vaja analüüsida ka riigi poolt rakendatud ennetusmeetmete ulatust ja mõju. Uuringust saadav teadmine on oluline nii edaspidiste nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise tegevuskavade väljatöötamiseks kui ka näiteks vaktsinatsioonikava suunamiseks,“ sõnas Uusküla.

Uuringu üks osa on läbilõikeline küsitlusuuring, mida hakkab tegema küsitlusfirma. Küsitluse juhuvalimisse kuuluvad vähemalt 18-aastased isikud, keda rühmitatakse soo, vanuse ja elukoha järgi, tuginedes rahvastikuregistri andmetele.

Küsitluses osalenud isikud kutsutakse kokkulepitud ajaks Medicumi olemasolevatesse drive-in-testimispunktidesse, kus testimine toimub läbi avatud autoakna. Vajadusel tagab Medicum proovide võtmise puudega inimestele ja eakatele nende kodus. Teste analüüsitakse Synlabi laborites, tulemused kantakse tervise infosüsteemi ning Medicum informeerib testitavaid nende testi tulemusest. Kõiki uuringu käigus tuvastatud nakatunuid küsitletakse regulaarselt, et jälgida haiguse kulgu.

Uuringus osalemine on valimisse sattunud inimeste jaoks vabatahtlik. Uuringus saavad osaleda nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad isikud. Selleks tõlgitakse küsimustikud ja infolehed vene keelde.

Uuringu ettevalmistamise ja läbiviimisega on seotud Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadlaste kogu, kuhu kuuluvad eksperdid TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, genoomika instituudist, arvutiteaduse instituudist, matemaatika ja statistika instituudist ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudist. Seireuuringu maksumus on 1,8 miljonit eurot.

Teiseks toetasid valitsuse liikmed seroepidemioloogilise uuringu KoroSero-EST testuuringut Saaremaal ja Õismäel maksumusega 300 000 eurot. Uuringu eesmärk on määrata kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritavate arvuks on kokku 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt.

Vabatahtlike värbamist ja analüüside võtmist viivad läbi perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu, mis näitab kas inimene on COVID-19 haiguse läbi põdenud. Testuuringusse kutsutakse inimesi 1. maist 31. juulini. Testuuringus kogutud andmeid kasutatakse ka üle-eestilise koroonaviiruse seroepidemioloogilise uuringu ettevalmistamiseks.

KoroSero-EST uuringut juhib dr Piia Jõgi, kes on TÜ lastekliiniku lastenakkushaiguste assistent ja TÜ Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud pediaatria alal. Uuringu meeskonda kuuluvad teadlased TÜ lastekliinikust, bio- ja siirdemeditsiini instituudist, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist ja kliiniliste uuringute keskusest.