/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2019/04/16/11953727t1h6965.jpg)
Statistikaameti andmete kohaselt suri tänavu märtsis 1405 Eesti elanikku ehk keskmiselt 45 inimest ööpäevas. Surmade peamised põhjused on aastate lõikes vereringeelundite haigused ja kasvajad.
Oma elutee lõppu jõuab ööpäevas keskmiselt 45 eestlast
Viimastel aastatel on Eestis iga päev keskmiselt surnud 42 inimest. Tavapärasest rohkem surmasid on olnud detsembrist märtsini ja keskmisest vähem juunis, juulis, augustis ning septembris. Viimasel neljal aastal on kuu keskmine surmade arv päevas kõikunud 38st 54ni.
Enamik inimesi (üle 60%) elab vähemalt 75-aastaseks, iga päev aga sureb keskmiselt viis-kuus inimest, kes ei elanud 60-aastasekski. Laste ja noorte ehk kuni 26-aastaste surmade arv jääb viimasel neljal aastal saja ja kahesaja vahele.
Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur rõhutab, et surmade arvu tuleb vaadata iga riigi omapära arvestades. „Kindlasti aga ei tohi sellest, et suremus märtsis jäi tavalise suremuse piiridesse, järeldada, et haigus ei mõjuta meid. Kui me ennast ei hoia, võib nüüdne viiruse levik mõjutada paljude inimeste elukvaliteeti ja suremust veel aastaid,“ sõnab Tammur. Märtsis oli terviseameti andmetel kinnitatud surmajuhtumeid koroonaviiruse tõttu Eestis viis.
Viimastel aastatel on Eestis iga päev keskmiselt surnud 42 inimest.
Aastate lõikes on poolte surmajuhtumite põhjus Eestis vereringeelundite haigused, järgmisel kohal on kasvajad. Nende põhjusteni jõutakse järk-järgult vanuse kasvades. Vanuse järgi levinumad surmapõhjused on erinevad. Näiteks lastel ja noortel peaaegu pooltel juhtudel õnnetus, mürgistus või trauma. Ka enneaegsete ja kaasasündinud väärarendiga väikelaste surmajuhtumeid esineb enam. Õnnetused on ka kuni 50-aastaste hulgas peamiseks põhjuseks – kolmandik sureb seetõttu. Vanemates vanusrühmades inimeste surma põhjustavad järjest rohkem kasvajad ja vereringeelundite haigused.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.