Valitsus kiitis heaks elektritõukerataste regulatsiooni eelnõu

Bolti elektriline tõukeratas. Fotol: reporter Kerttu Kirjanen. Foto: Remo Tõnismäe

Valitsus kiitis istungil heaks liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis loob reeglid kergete elektrisõidukite, sealhulgas elektritõukerataste ohutuks kasutamiseks.

 

„Elektritõukerataste hooaeg on juba alanud ning arvestades eriolukorda, on see hea alternatiivne võimalus ühistranspordile. Seni kuni seadusemuudatus pole jõustunud, kutsun liiklejaid mõistvale suhtumisele ja ohutule liiklemisele, mis võiks põhineda eelmisel hooajal kasutusel olnud põhimõtetele,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Eelnõu kohaselt jääb peamine liikumiskeskkond elektritõukeratastel samaks ehk kui seni on elektritõukeratastega sõitjad suunatud liiklema jalakäijate keskkonda ja ka jalgrattateedele, siis nii saab see olema ka edaspidi.

Küll aga muutuvad reeglid konkreetsemaks, sest seadusesse lisandub uus sõidukiliik „kergliikur“ ja see hõlmab nii elektritõukeratast, tasakaaluliikurit kui ka näiteks elektrirula ja muid taolisi elektrilise ajamiga ja püsti sõitmiseks mõeldud kergeid elektrisõidukeid.

Eelnõu kohaselt jääb peamine liikumiskeskkond elektritõukeratastel samaks ehk kui seni on elektritõukeratastega sõitjad suunatud liiklema jalakäijate keskkonda ja ka jalgrattateedele, siis nii saab see olema ka edaspidi.

Uus sõidukiliik muudab elektritõukerattaga liikleja seaduse silmis jalakäijast sõidukijuhiks. See tähendab, et elektritõukerattaga sõitjale laienevad ka kõik muud üldised sõidukijuhile kehtestatud nõuded, näiteks joobes juhtimise keeld.

Sõidukiliik „kergliikur“ hõlmab endas ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuvat, istekohata sõidukit, mille mootori suurim võimsus ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 km/h.

Kergliikuril peab olema:

·        töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;

·        signaalkell (välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul);

·        ees valge ja taga punane ja külgedel (välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul) kollane, punane või valge helkur või tuli.

Kui kergliikurile ei ole selle ehituslikke iseärasusi arvestades võimalik paigaldada nõutud tulesid, peab kergliikuri juht pimedal ajal või halva nähtavuse korral jalgteel, kõnniteel, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel liikudes kasutama valgusallikat. Sõiduteel liikumine on pimeda ajal või halva nähtavuse korral ilma nõutud tuledeta keelatud.

10–15 aastased kergliikuri juhid peavad edaspidi omama jalgratta juhtimisõigust ja samuti kehtib alla 16-aastastele kiivri kandmise kohustus. Seni kehtinud nõue, et jalakäijatest tuleb ohutult ja nendega sarnasel kiirusel mööduda, kehtib ka edaspidi. Samuti tuleb sõidutee ületada jalakäija tavakiirusega.

Seaduse jõustumine sõltub nüüd selle menetlusest Riigikogus. „Eriolukorras on kasvanud Riigikogu töömaht ja meie inimeste kaitseks tuleb kiirelt menetleda mitmeid otsuseid. Kuigi elektritõukerattad pole eriolukorraga seotud, loodan väga, et Riigikogu suhtub ka elektritõukerataste reguleerimisse kui kiireloomulisse seadusemuudatusse ja leiab võimaluse see ära menetleda enne jaanipäeva, et see saaks esimesel võimalusel jõustuda“ lisas Aas.