Keskkonnarikkumistega võivad tulevikus hakata võitlema ka vabatahtlikud abiinspektorid

Keskkonnainspektor ei ole mitte pelgalt trahvitegija, ta on ka nõuandja, manitseja ja muidu hea jutukaaslane. Illustreeriv foto. Foto: Lea Margus

Keskkonnaminister Rene Kokk tegi siseministrile ja justiitsministrile ettepaneku luua võimalused kaasata keskkonnajärelevalvesse vabatahtlikud abiinspektorid.  

„Juba praegu on palju tähelepanelikke inimesi, kes meile aeg-ajalt rikkumistest teada annavad. Heaks näiteks on vabatahtlikud kalakaitsjad, kes sügisesel kudeajal Keskkonnainspektsioonil röövpüüdjaid tabada aitavad. Selliste kohusetundlike kodanike korrakaitsesse kaasamisel saame juurde võimekust rikkumiste avastamisel ja avaliku korra tagamisel,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. Minister lisas, et abiinspektorite õigused ja kohustused hakkavad olema sarnased abipolitseinike omadega.

Keskkonnainspektsiooni juht Olav Avarsalu: „Keskkonnakaitse abiinspektori staatus ei oleks Eestis uudne. Abiinspektorid abistasid meie inspektoreid kuni 2001. aastani, kuid uue keskkonnajärelevalve seadusega  tollest loobuti.“ Avarsalu sõnul puudus toona avaliku korrakaitse selge regulatsioon  ning abiinspektori roll ja õigused ei olnud seetõttu ka ühiskonnale nii selgelt arusaadavad.

Järgmiseks kaalutakse alternatiive ja küsitakse huvigruppide tagasisidet, kuidas abiinspektoreid kaasama hakata.

Järgmiseks kaalutakse alternatiive ja küsitakse huvigruppide tagasisidet, kuidas abiinspektoreid kaasama hakata. Seejärel koostatakse eelnõu väljatöötamiskavatsus. „Kui abiinspektorite õigused, kohustused ja hüved saavad seadusega reguleeritud, hakkame praktilisi küsimusi lahendama,“ lisas Avarsalu.

Abiinspektorid oli üks teemadest, mida arutasid keskkonnaminister Rene Kokk, justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme aprillis allkirjastatud keskkonnakuritegude tõkestamise deklaratsiooni jätkukohtumisel.

Keskkonnakuritegude jälitamise tõhustamiseks tegi keskkonnaminister ka ettepaneku lisada  karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükki kaks keskkonnakuriteo koosseisu – keskkonnaloata tegevuse ja rahvusvahelise jäätmeveo, et võimaldada nimetatud kuuriteoliikide puhul ka jälitusõiguse rakendamist.

„Loetletud kuritegude puhul võib olla tegemist pikemaajalise kuritegeliku skeemiga, kuriteod on sageli organiseeritud ning nende toimepanemisest saadav tulu suur. Et kuritegelik skeem paljastada ja kuritegu tõkestada, on teatud juhtudel vajalik jälitustegevus,“ kommenteeris Kokk.

Kuna keskkonnaalaste õigusrikkumiste ennetamisel, avastamisel ja menetlemisel on võimalik edu saavutada ainult koostöös, peavad ministrid vajalikuks käsitleda keskkonnaalase kuritegevuse vastast võitlust kriminaalpoliitika ühe prioriteedina. Samuti on oluline teha koostööd keskkonnaalase kuritegevuse vastaste meetmete tõhustamiseks.