Koroonakriis ei ole kaotanud huvi õpirände vastu

Sel nädalal võõrustas Kuninga kool Erasmus+ projekti raames õpetajaid ja õpilasi partnerkoolidest Rumeeniast, Makedooniast, Itaaliast, Hispaaniast ja Türgist. Foto: Liis Raal-Virks

Viimasel Erasmus+ programmi tegevusaastal esitati võrreldes möödunud aastatega samaväärselt projektitaotlusi. Proportsioonid ei ole muutunud ning 12,4 miljonist eurost sai kõige suurema osa kõrgharidusvaldkond (60%), millele järgnesid kutse- (11%), üld- (7%) ning täiskasvanuharidus (2%), kokku sai toetuse üle 100 õpirändeprojekti.

 

„Õpiränne on palju enamat kui erinevates riikides reisimine. See kevad on näidanud, kuidas rahvusvaheliselt koos töötamine on nii oluline, et koostöö jätkamiseks on leitud erinevaid võimalusi, kuidas vaatamata suletud riigipiiridele ikkagi üksteiselt õppida ning ühiseid eesmärke saavutada,“ selgitab sihtasutus Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuuri juhataja Anne Hütt. Pärast eriolukorra algust andsid organisatsioonid endast parima, et õpirändeid mitte tühistada, vaid näiteks hakati kombineeritult kasutama virtuaalset ja füüsilist õpirännet (ingl blended mobility).

Käesoleva aasta toetusesaajate seas on 89 asutust: 24 kutseõppeasutust, 22 gümnaasiumi, 15 põhikooli, kaheksa rakenduskõrgkooli, seitse ülikooli, kuus lasteaeda, neli muuseumi, ühe omavalitsuse haridusamet, rahvaülikoolide liit ja mitmed haridusvaldkonnas tegutsevad koolitus-, teabe- ja kompetentsikeskused.

Kõrgkoolid plaanivad saata õpirändesse kuni 1500 üliõpilast ning ligi 1400 töötajat. Euroopa-siseses õpirändes on võimalus osaleda 15 kõrgkoolil ning selle tegevuse raames eraldati üliõpilaste ja töötajate õpirändeks toetust ligikaudu 5,7 miljonit eurot. Üleilmses õpirändes osaleb kümme kõrgkooli ning üliõpilaste ja töötajate õpirändeks eraldati ligikaudu 1,7 miljonit eurot.

Käesoleva aasta toetusesaajate seas on 89 asutust: 24 kutseõppeasutust, 22 gümnaasiumi, 15 põhikooli, kaheksa rakenduskõrgkooli, seitse ülikooli, kuus lasteaeda, neli muuseumi, ühe omavalitsuse haridusamet, rahvaülikoolide liit ja mitmed haridusvaldkonnas tegutsevad koolitus-, teabe- ja kompetentsikeskused.

Üld-, kutse ja täiskasvanuhariduse valdkondades oli huvi Erasmus+ õpirände vastu jätkuvalt väga kõrge. Kokku taotleti võimalust 3784 õpirändeks. Kahjuks eelarve vähesuse tõttu saavad toetuse neist vaid veidi rohkem kui pooled. „Rahvusvahelistumisest on saanud meie haridusasutuste jaoks normaalsus ning õpirändes osalemine on motiveeriv, et püsida konkurentsis,“ täiendab Hütt.

Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm, mille hetkel aktiivne periood lõpeb sellele aastal. Programm Erasmus+ on kavandatud selleks, et toetada programmiriikide püüdlusi kasutada elukestvaks õppeks tõhusalt Euroopas leiduvaid andeid ja sotsiaalset kapitali, sidudes formaalsele, mitteformaalsele ja informaalsele õppimisele pakutava toe kõikide hariduse, koolituse ja noorte valdkondadega. Lisaks Euroopa Komisjoni toetusele maksab Haridus- ja Teadusministeerium üliõpilaste Euroopa–siseseks õpirändeks üle 257 000 euro.