/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2017/07/04/6854175t1h9b32.jpg)
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatuste eelnõu, eesmärgiga anda kohtutele täiendavaid võimalusi vanema ja lapse lähedase suhte hoidmiseks või taastamiseks, olukorras kui vanemate omavaheline koostöö ei toimi.
Kohtutele antakse rohkem võimalusi sassis peresuhete silumiseks
„Vanema suhtlusõiguse näol on tegemist põhiseaduslikult kaitstud õigusega. Kahjuks näeme jätkuvalt liiga palju selliseid perekondi, kus lahku läinud vanemate omavaheliste pingete all kannatavad lapsed. Kohtusüsteemil peab sellisel juhul olema seadusega tagatud võimalus sekkuda ja laste huvide eest vankumatult seista,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.
Nii kohtumenetluse kui ka suhtluskorra lahendi täitmise faasis on oluline, et lapse ja lahus elava vanema suhtlus oleks sujuv ja lapse vajadusi arvestav, hoolimata sealjuures vanemate omavahelistest lahkhelidest. Väga konfliktsete suhete puhul on edaspidi sundtäitmise menetluseni jõudmine kiirem, kaotamata hindamatut aega lapse ja vanema omavahelises suhtluses.
Suurima muudatusena kaotataksegi suhtluskorra lahendite sundtäitmise eeldusena seni kohustuslik olnud kohtulik lepitusmenetlus. „Praktika on näidanud, et kohustuslik lepitusmenetlus ei kanna sellises hilises faasis, kus koostöötahe täielikult puudub, enam vilja. Pigem venitab see kõikide osapoolte kannatusi ajal, mil laps teisest vanemast juba võõrdub,“ selgitas Aeg ja lisas, et tulevikus saab see olema üks võimalus mitmest, mida kohus saab lapse huvides rakendada.
Nii kohtumenetluse kui ka suhtluskorra lahendi täitmise faasis on oluline, et lapse ja lahus elava vanema suhtlus oleks sujuv ja lapse vajadusi arvestav, hoolimata sealjuures vanemate omavahelistest lahkhelidest. Väga konfliktsete suhete puhul on edaspidi sundtäitmise menetluseni jõudmine kiirem, kaotamata hindamatut aega lapse ja vanema omavahelises suhtluses.
Lapse huvides on ka muudatused, millega sätestatakse täna juba praktikas toimiv keeld suhtluskorra täitmisel lapse suhtes jõudu kasutada ja rõhutatakse vajadust kõikide lastesse puutuvate vaidluste lahendamisel perevägivalda arvestada.
„Laste õiguste seisukohalt on siinkohal oluline silmas pidada, et laps vajab kaitset nii otsese vägivalla ohvriks langemise kui selle pealtnägemise eest. Vägivalla pealtnägemist tuleb samuti käsitleda laste väärkohtlemisena,“ sõnas Aeg.
Täiesti uue mõistena tuuakse seadusesse sisse suhtluse hooldaja instituut, mille eesmärk on lapse ja lahuselava vanema suhtluse vahendamine. Olukord, kus vanemad teadlikult suhtluskorda rikuvad ning laste ees sel teemal tülitsevad, koormab lapsi ja mõjutab nende psüühikat. Edaspidi saab kohus selle vältimiseks nõuda kvalifitseeritud spetsialisti (näiteks psühholoogi või lepitaja) tähtajalist kaasamist, eesmärgiga suunata vanemaid omavahelisele paremale koostööle.
Ennetava tegevusena saab kohus tulevikus asuda suhtluskorda reguleerima ka mõnes teises last puudutavas vaidluses, kui see on vajalik ja lisaks antakse seadusega selgemaid juhiseid, milliseid tingimusi peab arvestama, kui toimub lapse elukoha määramine vahelduvalt mõlema vanema juurde.
Lapsega suhtlemist puudutavate teemade kõrval taastatakse eelnõuga võimalus abikaasade ühisvarasse kuuluvate esemete heauskseks omandamiseks, suurendamaks üldist õiguskindlust.
Eelnõu kooskõlastusi ja arvamusi selle kohta ootab justiitsministeerium 17. juuliks 2020 ja eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2021.