Sisukord
Uudised
Paberleht

Karude arv võib küündida tuhandeni

6 min lugemist
  • Viimane registreeritud karukahju oli 10 päeva eest Esna külaplatsil lõhutud taru
  • Pooled Järvamaa tänavused karutembud on tehtud endise Roosna-Alliku valla aladel
  • Jahimeeste arvates on karusid liiga palju ja neid tuleks rohkem küttida
  • Inimesed röövivad karupoegi, kasvatavad neid ja lasevad loodusesse tagasi
Roosna-Alliku jahimehe Jaak Mässaku ütlust mööda päris iga päev rajakaamera sellist pilti ei näita, aga tänavu on jahtkonna maadel söödaplatsile pandud kaamera eest korraga läbi jalutanud ka viis pruunkaru. FOTO: Jaak Mässak

Teated Eesti eri paigus julgelt inimese vaateväljas tatsavatest karudest on muutunud üsna tavaliseks. Inimesed arvavad, et karudel pole lagedaks raiutud metsade tõttu enam kuskil olla. Jahindusega sina peal inimesed pakuvad, et statistika näitab karude arvu tegelikust väiksemana ja Eesti metsade suurimat kiskjat peaks küttima rohkem.

Järvamaa jahindusklubi tegevjuhi Lauri Ellrami meelest on karusid selgelt liiga palju. «Jah, ka metsi raiutakse ja elupaiku jääb vähemaks, aga ikka on palju,» sõnas ta.

Ellrami ütlust mööda teeb jahindusnõukogu igal aastal ettepanekuid ja Järvamaa jahimehed on järjekindlalt küsinud 12 karu küttimise luba, kuid keskkonnaamet kuulab keskkonnaagen­tuuri, mitte jahimehi ja Järvamaale on seni antud ikka poole vähem, see on kuus luba.

«Meil Imavere jahtkonna maadel elab kindlasti kümme karu. Teiste jahtkondade arvukuse üle ma spekuleerima ei hakka. Järvamaa karude populatsiooniga ei juhtuks mitte midagi, kui iga jahtkonna peale anda ka üks jahiluba. Lube võiks keskkonnaamet rohkem anda ka preventsiooniks,» lausus Ellram.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Peep Männil ütles, et eelmise aasta seire hinnangul, mis omakorda tugines 2018. aasta andmetele, on Eesti karupopulatsiooni suurus 750 looma, kuid praeguseks võib see olla paisunud tuhande alla.

Veel 20 aastat tagasi oli Eesti metsades hinnanguliselt 550 ja 40 aasta eest vaid 150 pruunkaru, nii et igal juhul on karudel praegu viljakad ajad. «Jahimehed pakuvad, et karusid on rohkemgi kui tuhat. Küllap uuemad seireandmed toovad selgust, kuid eks ta suurenemise poole kaldub,» arutles Männil. «Koos karude arvukusega on suurenenud ka nende küttimine. Võimalik, et see on juurdekasvust maas.»

Kui palju Järvamaa metsades karusid elab, Männil ei täpsustanud. «Karude arvukuse kasv Järvamaal on selgelt nähtav, keskmine või üle selle. On maakondi, kus karusid on kiiremini juurde tulnud, kui neid, kus sellist kasvu pole,» ütles ta.

Kui palju karusid keskkonnaagentuur tänavu küttida soovitab, see selgub kuu lõpuks, kuid Männil sõnas, et ilmselt on see arv varasemast suurem.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et karude küttimismahud selguvad kõige varem pärast jaanipäeva. «Ettepanekud, mitme karu küttimist maakonniti lubada, tulevad meile koos keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandega,» selgitas ta. «Karude küttimismahtude määramisel lähtume keskkonnaagentuuri soovitustest ja karude tekitatud kahjustustest.»

Järvamaa jahindusklubi tegevjuht Lauri Ellram märkis, et tavaliselt selguvad küttimismahud alles juuli viimastel päevadel, vahetult enne karujahi algust.

Peep Männil märkis, et ühiskondlikku kokkulepet, kui suur oleks Eestis mõistlik karude arv, pole. Eks jahimehed tahaksid küttida rohkem, looduskaitsjad rõõmustavad jällegi suurema arvukuse üle.

Kohaliku kogukonna nuhtluseks muutuvad paariaastased karud, kelle ema on ära ajanud ning kes uudishimulikult otsivad elupaika ja paarilist. Männili ütlust mööda on praegu jooksuajal karud päevasel ajal tavalisest liikuvamad.

Männil kahtlustab, et karud, kes inimest ei pelga, võivad olla inimestelt toitu saanud või on inimese käsi veelgi rohkem mängus olnud.

Ta on veendunud, et Eestis on inimesi, kes röövivad karupoegi, kasvatavad neid mõnda aega ja lasevad jälle loodusse tagasi. «Ilmekaim näide on mõne aasta tagant Saaremaalt, kus inimeste juurde ilmusid toitu nuruvad karupojad. Saaremaal emakaru pole, järelikult oli inimene nad sinna toonud,» lausus ta. «Kahtlustan, et ka Türi ilves oli ini­mese linna toodud.»

Männil lisas, et metslooma poja legaalseks kasvatamiseks peab olema keskkonnaameti luba, kuid neid amet väljastanud pole. «Nuhtluskarudele saab läheneda mitmeti. Keskkonnaamet saab väljastada tema küttimiseks eriloa. Näiteks Järvamaast mitte kaugel Paunkülas kuu aega pahandust teinud karu püüti hiljuti kinni ja asustati inimasustusest kaugemale metsa,» selgitas Männil. «Täpsustan, et teda ei toodud Järvamaale.»

On riike, kus on pikaajalised kogemused karude karude peletamisel, kuid Männili teada pole Eestis veel leitud selleks sobivaid häid ja tõhusaid viise.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko selgitusel käib peletamine hirmu tekitamise kaudu. «Kasutada tasub heliefekte, nagu jahipüss, poodides müüdavad paugutid või valgusraketid. Kindlasti tuleb järgida tuleohutuse nõudeid,» lausus ta. «Mõnikord need abinõud aitavad, aga alati mitte. Kui vaatamata nendele abinõudele karu oma käimisi majapidamistesse jätkab, tuleb kaaluda juba muid meetmeid, nagu küttimine või ümberasustamine. Selleks tuleb keskkonnaametiga ühendust võtta.»

Lisaks inimeste lähedusse tikkumisele on karude arvukuse suurusel veel üks halb mõju, mida näevad jahimehed. «Põdravasikaid ei ole, karud murravad nad maha. Põtrade poegimise ajal maha jääva platsenta lõhn meelitab karud ligi ja äsja sündinud vasikad on karule kerge saak,» ütles Roosna-Alliku jahtkonna jahimees Jaak Mässak, kelle jahiseltsi maadel elavat seitse-kaheksa karu. Ka Lauri Ellram kinnitas, et liigarvukad karud pistavad põtrade järelkasvu nahka.

Kuuga on karu rüüsteretk jõudnud Kirisaarest Esnasse

Viimase kuu jooksul on keskkonnaamet registreerinud Järvamaal kümme karude vägitegu mesitarude kallal. Mesikäpad on selle ajaga hävitanud 19 peret ja pistnud nahka 313 kärge.

Karud mürgeldasid korduvalt Paide linnas Viisu ja Roosna-Alliku ümbruses kuni Järva valla Esna külani, kus on registreeritud üle poole juhtumitest, samuti Türi vallas Põikva ja Laupa vahel ning Käru taga.

Koordis tegutseva Hobukooli pargi peremees Sven Aluste ütles, et ta pole aktiivne mesinik. Tal on praegu üks mesitaru, rohkem looduse ja tolmlemise, kui mõne kilo mee pärast. «28. mail ajas karu taru ümber ja raamid laiali. Panin taru püsti ja korra oli karu veel käinud lääpa nügimas,» ütles ta. «Karu võttis ette ka naabertalu mesipuu. Pärast seda, kui naabrinaine pani taru lagedale, on see rahule jäetud.»

Aluste lisas, et tema hobused olid mesitarust paarikümne meetri kaugusel aias, aga seal oli aed puutumata ja hobused rahulikud. «Üle tee jäävas aias on keegi küll üritanud väljastpoolt aeda sisse saada, aia traadid puha katki katkunud. Ma ei saa kinnitada, et see on karu töö,» lausus ta.

Küll on naabruses elavad inimesed näinud karu just jutuks olnud katkise aia läheduses.

Mai lõpus kirjutas Järva Teataja Kirisaare noorest julgest karust, kes samuti mesitarude ümber tiirutas ja mõne ka uppi lõi. Mitu korda rüüstatud tarudest mõnikümne meetri kaugusel elav Lizanne Idavain ütles, et karu on käinud tarusid nügimas veelgi. «29. mai hommikul läks meie kodutee otsas kaks karu üle,» sõnas ta.

Millalgi 4. ja 6. juuni vahel astus pruunkaru läbi Järva vallas Esna külas mesilast, mis asus vahetult külaplatsi kõrval. Paljud on harjunud seal kevadeti käima Naabriplika laadal. Mesilaste omanik arvas, et sinna karu ei tule ja võõraste peletamiseks muid meetmeid peale lõhnastatud hirmutise  kasutusele polnud võetud.

Viiest mesitarust oli karu ühe aluselt maha lükanud, kuid raamid jäid terveks ja mesilased ellu. Teise mesitaru korpus lõi mõmmik puruks, kaapis kärjeraamid käpaga välja, tegi puruks ja sõi tühjaks. Lõhutud kärjeraamid olid mesitarude ümbruses laiali. Osa raame oli karu põõsastesse viinud ja seal maiustanud. Lõhutud ja tühjaks söödud taru mesilaspere hukkus.

Jahimees Jaak Mässak kinnitas, et sealkandis karu nägemine on muutunud igapäevaseks. «Praegu näitab üks karu end pidevalt Roosna-Allikul. Alles sattusin Koordis päeval magavale karule, kes jooksis üle raudtee Vodja poole,» sõnas ta.

Keskkonnaameti teatel tuli lõppenud nädalavahetusel värskeim teade mesila rüüstamisest Järva valla Karinu külast, kus jahindusspetsialist pole veel sündmuspaika üle vaatama ja juhtumit registreerima jõudnud.

Omaniku kirjelduste järgi on karu seal lõhkunud kõik kolm mesitaru, mis olid paigutatud metsaäärsele põllule. Omaniku väitel hukkusid kõik kolm mesilasperet. Kahju ennetamiseks taas mingeid meetmeid rakendatud polnud.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko märkis, et loomakahjude juhtude ärahoidmisel on väga suur osa sellel, kuidas nii mesinikud kui ka karjakasvatajad rakendavad tõhusaid ennetusmeetmeid. «Siin juhul on tarastamata mesitarud justkui inimese loodud toidulaud karudele,» lausus ta. «Aed maja ümber aitab kindlasti karusid maja vahetust lähedusest eemal hoida, elektrikarjuse rajamine tarude ümber aitab rüüsteid ennetada.»

Rakko lisas, et rakendatud ennetusmeetmete kulust poole hüvitab riik. Keskkonnaamet jälgib olukorda ja kui karudest on kujunemas nuhtlusisendid, tuleb kaaluda muid abinõusid.

Kuidas käituda, kui kohtad karu?

*Karu ei tohi kunagi toita. Kui karu harjub inimeste lähedusest süüa saama, kaob inimpelgus. Ära jäta kunagi oma maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.

*Karu kuuleb väga hästi, tee kõva häält. Kui liigud looduses, siis tee aeg-ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna. Võimaluse korral astu kuivanud okstele, karu mõistab seda signaali väga hästi. Karu elualal ära liigu üksi, vaid katsu leida endale kaaslasi.

*Kui näed karupoega või -poegi, taandu kohe. Kui satud ema ja poegade vahele, oled väga suures ohus, ära mine lähemale, vaid ürita taganeda selles suunas, kust tulid. On väga tõenäoline, et emakaru ründab poegade kaitseks viivitamatult ohuallikat ehk sind.

*Ära mine uru lähedale. Karu võib endale mäekülje sisse või vanasse karjääri uru kaevata. Kui sina või su koer on leidnud karu pesa, eemaldu ja püüa ka koer ära kutsuda. Kui karu ärkab ja ründab, siis kõige suuremas ohus oled sina, sest koeral on palju paremad võimalused jalga lasta.

*Kui leiad karu murtud uluki, siis eemaldu. Tavaliselt on karu kuskil läheduses ja valvab oma saaki. Saak on peidetud kas sambla või okstega. Teinekord on loomakere osaliselt soosse uputatud.

*Ole ettevaatlik ka majade ja suvilate hoovides. Tihti kolavad karud lihtsa söögi otsingutel ka majade või suvilate hoovides. Ära hakka karu pildistama. Peleta karu kolistades või valjude hõigetega majast eemale. Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, siis õhtul välja minnes tee kõva lärmi.

*Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koer satub varem või hiljem karule peale. Kui kuuled koera ägedat haukumist ja taplust, siis eemaldu ja katsu leida endale mõni lagedam koht. Kui koer karu eest põgeneb, siis tavaliselt otsib ta kaitset inimese juures. Karul on komme mõnda aega koera jälitada. Kui oled lagedamal kohal, näed, mis toimub.

*Ära jälita karu ega lähene talle. Metsloomaga kokku juhtudes ära asu teda jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Mingil juhul ei tohi karupoegi metsast endaga kaasa võtta. Karuga ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.

*Kui ikkagi juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Jooksma ei ole mõtet hakata. Karu on igal juhul kiirem (karu jooksukiirus on üllatav, 60 kilomeetrit tunnis).

*Tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Karu hoiatab enne rünnakut, tõustes tagajalgadele ja urisedes valjul häälel. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma. Loomadele tähendab silma vaatamine kutset võitlusele. Ära roni puu otsa. Karu ronib palju paremini ja kiiremini kui sina.

Allikas: Eesti jahimeeste selts

Seotud lood
13.06.2020 18.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto