Sündide arv on võrreldes varasema aastaga veidi langenud

Kolmandad sünnid ning rändesaldo. Foto: Postimees

2019. aastal sündis Eestis kokku 13 953 last, mis on 328 lapse võrra vähem kui aasta varem ning vähenes naise omal soovil katkestatud raseduste arv, selgus Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi meditsiinilise sünniregistri värsketest andmetest.

 

Kõikidest möödunud aastal sündinud lastest 13 896 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 57 puhul oli ema elukoht väljaspool Eestit. Kokku sünnitas 13 731 naist: 13 512 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 216 ning kolmikuid 3 korral.

Loomulikul teel sünnitas 10 441 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 709 ning keisrilõikeid tehti 2581 sünnitajale. Surnult sündis 28 last, mis moodustas 0,2% kõikidest sündidest. Võrreldes möödunud aastaga oli surnult sündinud lapsi 18 võrra vähem.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2019 suurenes esmassünnitajate keskmine vanus kuue aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus nelja aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 28,75 ja 32,67 aastat. 

​Kõikidest möödunud aastal sündinud lastest 13 896 puhul oli ema elukohariigiks Eesti, 57 puhul oli ema elukoht väljaspool Eestit. Kokku sünnitas 13 731 naist: 13 512 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 216 ning kolmikuid 3 korral.

Kodusünnituse teenust kasutasid 40 naist. Sünnitusi, mis toimusid planeerimatult väljaspool haiglat, oli 31, mis on võrreldes möödunud aastaga viie sünnituse võrra vähem.

Naise omal soovil raseduse katkestamiste arv vähenes 40 võrra langedes 3580-le. Omal soovil katkestatud raseduste arv on alates 1996. aastast pidevas langustrendis. Meditsiinilisel näidustusel katkestati 192 rasedust.

Sündide ning raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.