Suvel hoolda kaevu ja kontrolli vee kvaliteeti

Pildil Kusma küla kaev. Foto: Kristjan Teedema

Keskkonnaamet meenutab kaevuomanikele, et suvi on hea aeg kaevuvee kvaliteedi kontrollimiseks ja kaevu hooldamiseks. Uue salv- või puurkaevu rajamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

 

Kui salvkaev on pikka aega puhastamata, vesi jäänud seisma ja seda tarbitakse vähe, halveneb kaevuvee kvaliteet. Enne kaevuvee tarbimist saab selle kvaliteeti kontrollida veeanalüüsidega, mida tehakse Terviseameti laborites. Lähemat teavet veeanalüüside tellimise kohta saab Terviseameti kesklabori kodulehelt.

Kui salvkaevust võetav joogivesi ei vasta mikrobioloogiliste näitajate nõuetele, tuleks kaevu desinfitseerida. Kuna suurem osa kaevude desinfitseerimiseks mõeldud biotsiide võivad valel kasutusel põhjustada vee reostumist ja kujutada seeläbi ohtu loodusele ning inimeste tervisele, tuleb kindlasti appi kutsuda selle ala asjatundjad. Kaevuvee desinfitseerimise kohta tasub nõu küsida Terviseametilt.

Kaevu hooldamisel tühjendatakse see veest, setetest ja prahist ning vajadusel tihendatakse rakete vahesid. Et välistada pinnavee ja maapinnalt pärineva vee sissevool kaevu, peavad salvkaevu rakked ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast, maapind salvkaevu ümber peab võrreldes ümbritseva reljeefiga olema kõrgem. „Kindlasti peab salvkaev olema pealt korralikult kaetud, et see oleks turvaline ning kaevu ei satuks sademevett ega prahti,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnaosakonna vee peaspetsialist Ingrid Vinn.

Kui salvkaev on pikka aega puhastamata, vesi jäänud seisma ja seda tarbitakse vähe, halveneb kaevuvee kvaliteet.

Suveperiood toob kaasa ka aktiivse ehitustegevuse uute kaevude rajamiseks. Salvkaevude rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel esitatakse omavalitsusele ehitusteatis koos vajalike dokumentidega. „Joogivee tarbeks salvkaevu rajamisel on oluline meeles pidada, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine pole lubatud lähemal kui 50 meetrit salvkaevust. Seega peab salvkaevu ja imbväljaku vaheline kaugus olema vähemalt 50 meetrit,“ sõnas Ingrid Vinn. Imbväljakut kasutatakse seal, kus puudub tsentraalne kanalisatsioon reovee ära juhtimiseks.     

Puurkaeve võib rajada ainult ehitusloa alusel, mida tuleb samuti taotleda kohalikust omavalitsusest. Kohalik omavalitsus kooskõlastab ehitusloa ja -projekti Keskkonnaametiga. Oluline on teada, et puurkaevu rajamise võib tellida ainult hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloaga firmadelt. Tegevusloa olemasolu saab kontrollida majandustegevuse registrist ja Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Keskkonnaagentuur kannab puurkaevude andmed keskkonnaregistrisse ja need leiab ka veekasutusega seotud teavet koondavalt veebilehelt.

Puurkaevu rajamisega seotud küsimustega tuleks pöörduda Keskkonnaametisse ja kohaliku omavalitsuse poole.