Kriiside lahendamiseks koolitatakse nelja aastaga kuni 1200 abipolitseinikku

Valga põhikooli 1. ja 9. klassi aktusele suundujad. Abipolitseinik. Foto: Tiit Loim / Lõuna-Eesti Postimees

Politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseinike seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu aitab Politsei- ja Piirivalveametil kriisiaja ülesandeid paremini täita ning tänu suuremale hulgale abipolitseinikele ja politseiametnikele laiendada oma võimekust kriisiolukordades kiiresti reageerida.

 

„Me ei loo teist Kaitseliitu. Loome Politsei- ja Piirivalveametile õiguse kaasata kriisiolukordades korrakaitse ülesannete täitmiseks abipolitseinikke ja politseiametnikke,“ ütles Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna. „Nii nagu kaitseliitlased on osa kaitseväe süsteemist, on ka abipolitseinikud oluline osa politseiorganisatsioonist,“ lisas Lugna. Tema sõnul on laiapindse riigikaitse põhimõttest lähtuvalt riigi kaitsevalmiduse tagamisel oma põhiülesanded igal ministeeriumil – Siseministeeriumi vastutada on korrakaitseliste ülesannete täitmine igas olukorras, sealhulgas ka kriiside ajal.

„Kriisiolukorrad, kus Siseministeeriumi valitsemisalalt oodatakse tavapärasest suurema mahuga korrakaitseliste ülesannete lahendamist on näiteks igakülgse piirikaitse taastamine, äkiline rünnak mõnele olulisele objektile või massiline avaliku korra rikkumine,“ tõi Lugna näiteid. „Kuid kriisireservi kuuluvaid inimesi peaks saama kaasata ka selliste olukordade lahendamisse, kui on vaja päästa inimelusid või kõrvaldada loodusõnnetuste tagajärgi,“ täpsustas ta.

Lugna lisas, et kui riik pole valmistunud selliste olukordade lahendamiseks ja kiireks sekkumiseks, võivad need edasi areneda hädaolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks. „Me teame, et näiteks praegu napib meil ulatuslike ja pikaajaliste rahutuste puhuks nii vastava väljaõppega inimesi kui varustust. Reaalses kriisiolukorras ei ole enam aega hakata inimesi otsima, välja õpetama ja varustust hankima. Sellega tuleb tegeleda juba praegu,“ sõnas ta ning lisas, et seaduseelnõuga luuaksegi õiguslikud alused politsei ja piirivalve kriisireservi moodustamiseks.

Lugna lisas, et kui riik pole valmistunud selliste olukordade lahendamiseks ja kiireks sekkumiseks, võivad need edasi areneda hädaolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks.

Täna on Eestis umbes 1100 abipolitseinikku, kellest ligi 450 olid näiteks kaasatud ka Covid-19 epideemiast põhjustatud eriolukorra lahendamisse. „Nelja aasta pärast peaks kriiside lahendamiseks olema välja õpetatud lisaks kuni 1200 inimest ehk umbes 300 inimest aastas. Seadusandlust on vaja muuta, et tagada nende inimeste õiguspärane kaasamine politseiorganisatsiooni, viia läbi vajalikud koolitused ja tagada sotsiaalsed garantiid,“ ütles kantsler. Lugna nentis, et riigi siseturvalisuse ja sisejulgeoleku tagamise kohustus on Siseministeeriumil ja Politsei- ja Piirivalveametil, mitte Kaitseministeeriumil ja Kaitseliidul.

Eelnõu esimene kooskõlastusring on poole peal, esmast tagasiside eelnõule oodatakse 17. juuliks. „Kogume saabunud ettepanekud kokku, töötame läbi ning koostöös tuleb leida lahendused,“ sõnas kantsler Lugna.

Seaduseelnõule on võimalik tagasiside anda kuni 17.07 valitsuse eelnõude infosüsteemis: eelnoud.valitsus.ee.