Helesinised silopallid Eestimaa põldudel kutsuvad meestehaigusi märkama

Sinised silopallid Eestimaa põldudel.

FOTO: Egert Kamenik

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik ja Baltic Agro kutsuvad sel suvel mehi endale teadvustama eesnäärmevähi ennetamise võimalikkust ning juhivad meeste tervisele tähelepanu helesiniste silopallidega, mida leiab terve Eesti põldudelt. Helesinise silokile müügist laekunud tulust aitab Baltic Agro toetada mobiilse meestearsti kabineti tegevust Eesti erinevates piirkondades.

 

Koostöös silopallikile tootja Trioplasti ja Eesti põllumeestega viiakse kogu Eestis meestehaiguste kampaaniat läbi juba teist aastat järjest. Iga silopallikile rulli müügist annetavad kõik osapooled ehk põllumees, Baltic Agro ja Trioplast kampaaniasse ühe euro. Eelmisel aastal koguti heategevuseks kokku üle 5000 euro.

„Haiguse eest pole keegi kaitstud, aga meil on võimalus anda ühine panus, et haigusest rohkem rääkida ning seeläbi muuta Eesti meeste mõttemaailma, et pigem minna arsti juurde kontrolli varem kui hiljem,“ rääkis Baltic Agro tootejuht Tiina Meikar.

„Usume, et kampaanias osalemine aitab Eesti põllumeestel teadvustada eesnäärmehaiguste varajase avastamise vajalikkust nii endi kui ka riskirühmade seas,“ lisas Meikar.

Eesnäärmevähk on terves Euroopas kõige levinum kasvaja meestel, igal aastal avastatakse Euroopas üle 400 000 uue haigusjuhu.

Faktid silopallide kohta:

  • Üks silopall kaalub keskmiselt 700-800 kg.

  • Ühes silorullis on 1900 meetrit kilet.

  • Ühele silopallile pannakse 6 kihti kilet, u 65 jm.

  • Üks lihaveis saab söönuks ühest pallist 25 päeva.

  • Ühele kitsele jätkub pallist 100 päevaks.

  • Pallikiled on eri värvi, sest nii saab eristada erineval ajal (eri niitest) valmistatud sööta.

Tervisekontrolli kampaania „Sinine aitab“ raames kaunistas Eestimaa põlde eelmisel suvel ligi 48 000 helesinist silopalli ning korraldajad loodavad selgi suvel kampaaniat laialt läbi viia. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhi ja meestearst Margus Punabi sõnul saab eesnäärmevähki edukalt ravida, kui haigus varajases staadiumis avastada. Selleks, et hõlbustada meeste jõudmist arsti juurde, käib ka sel aastal mööda Eestit mobiilne arstikabinet. 

„Eesnäärme kontroll on lihtne. Vereanalüüsiga mõõdetakse PSA taset. Selle testi alusel saab hinnata, milline on mehe eesnäärmevähi risk ja kas ta vajab täiendavaid eesnäärmeuuringuid. Eesnäärmevähk ohustab ka mehi, kel kaebused puuduvad. Regulaarset eesnäärme kontrolli soovitame kõigile 50+ vanuses meestele. Riskirühma kuuluvatel meestel, kelle lähisugulastel on eesnäärmevähk diagnoositud, soovitame kontrolli alustada juba vanusest 40 eluaastat. Ennetav testime tagab südamerahu nii mehele endale kui ka tema lähedastele,“ ütles Margus Punab. 

Eesnäärmevähk on terves Euroopas kõige levinum kasvaja meestel, igal aastal avastatakse Euroopas üle 400 000 uue haigusjuhu. Eestis leitakse aastas keskeltläbi 1000 uut juhtu. Eesnäärmevähki suremuse osas on Eesti Euroopas esirinnas.

Kampaania korras põldudele pandud helesinised silopallirulle võimalik näha ka Järvamaal, näiteks Sargvere Põllumajandusühistu põldudel.

Tagasi üles