/nginx/o/2020/05/24/13117164t1h5f4f.jpg)
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul suurendab Euroopa liidu uuest eelarvest rahastatavate projektide 30% omaosaluse nõue regionaalseid lõhesid ja selle vältimiseks peab riik rahastama ise väikelinnade ja maapiirkondade projektide omaosalust.
„Euroopa juhtide kokkuleppe järgi saab Eesti uuest Euroopa liidu eelarve ja taaskäivitamise fondist 6,8 miljardit eurot, kuid projektide omaosaluse määr tõuseb seejuures seniselt 15 protsendilt 30 protsendile. See vähendab väiksemate ja nõrgemate omavalitsuste võimekust eurorahasid kasutada, mistõttu juba niigi suured arenguerinevused suurlinnade ja väikelinnade ning maapiirkondade vahel kasvavad,“ ütles Läänemets.
Eesti vajab eurorahade jaotamisel uut fookust, mille keskmes on konkurentsivõime kõrval heaolu loomine ja ääremaastumise vähendamine. Peame olema valmis piirkondlikest eripäradest ja vajadustest lähtuvalt küsima mõnel juhul 30 protsenti omaosalust, teisalt aga näiteks 15 protsenti omaosalust riigieelarvest kinni maksma. Sama põhimõte peab kehtima ka taaskäivitamise fondi osas, kus raha ei tohiks mööda riiki ühtlaselt jaotada, vaid see peaks vähendama kasvavat regionaalset ebavõrdsust.
„Kui soovime keskus-ääremaa lõhet vähenda, on lahenduste väljatöötamisega kiire, sest uut eelarvet ja taaskäivitamise fondi hakatakse kasutama juba 2021. aastast. Piirkondlike eripäradega arvestamine eeldab kindlasti avalikku arutelu ja poliitilist otsust, et euroraha jaotub senisest ebaühtlasemalt ääremaa kasuks,“ lisas Läänemets.
Suve algul ilmunud Eesti inimarengu aruanne sedastab, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis rakendatud kohaneutraalset ehk peamiselt konkurentsivõimele keskenduvat regionaalpoliitikat. Piirkondade tegelikku võimekust, eripärasid arvestamata, on eurorahade jagamine pigem regionaalset ebavõrdsust suurendanud. Projektide omaosaluse kahekordne kasv võimendaks ääremaastumist veelgi.
/nginx/o/2016/04/20/5283003t1hedf7.jpg)