Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Pipi-Liis Siemann – luba ma aitan sul mõista (2) Hea Pipi-Liis Siemann! Lugesin üllatusega Järva Teatajast sinu arvamuslugu minu kohta. Mind just üllataski, et võtsid vaevaks kurja sõnaga kirjutada minust, mitte arvustada lahendusi, mille sinu konkurentidena oleme välja pakkunud. Kõige selle juures unustasid aga üldse rääkida sellest, mille eest ise seisate. Algul pidasin seda vastulauseks minu hiljuti ilmunud arvamusloole, aga kontrollides ei leidnud, et oleksin seal sinu nime või teie valimisliitu maininud, keskendusin vaid oma visioonile.
Teist alandades ei ülenduta iial Parafraseerides klassikuid: kui Türi vald on «toppama jäänud arenguga sumbunud konnatiik», siis jah, just sellises «konnatiigis» ma elada sooviksingi! Neid inimesi, kes nii mõtlevad, paistab õnneks peale vallavanema olevat veel teisigi. Näeme, et Türi vallas on rahvastiku vähenemine niisama hästi kui peatunud, juurde on tulnud elanikke ja ettevõtteid ning gümnaasium on õpilastest pungil. Kliimakava koostame koos Järva valla ja Paide linnaga, oleme edukad paljude ehitus- ja teenusearenduse projektide elluviimisel ning piirkonna ettevõtjad on rahul, et Türi valla ametnikud aitavad kiirelt ja asjalikult lubasid-reegleid korda ajada.Kõik see, mis näiteks Lauri Läänemetsale paistab mõttetu, on paljude arvates lausa suurepärane.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Kuidas hoida Türi inimesi ja kutsuda juurde uusi elanikke? Kes tahab elada sumbunud konnatiigis, kus areng on toppama jäänud ja magatakse maha häid võimalusi? Türi valla praegune olukord juhtimise seisukohast just selline on. Minu eesmärk vallajuhina oleks see teiseks pöörata. Valla elanike huvides pole käsi-peseb-kätt-poliitika, vaid võrdsetel alustel partnerlus, kus vallavalitsus annab otsustamise kohalikele tagasi. Vallavalitsus peab otsima aktiivselt võimalusi, kuidas elu paremaks teha, mitte kulgema. Kuidas see kõik võiks välja näha?
Priit Värk: Paide vajab uusi mõtteid ja inimesi Suve alguseks oli selge, et sügisestele kohalike omavalitsuste valimistele on Paides välja minemas traditsiooniliselt viis parteid, sealhulgas on sotsid võtnud valimisliidu kuju. See oli üks tõukejõud mulle ja minu mõttekaaslastele otsustada augusti alguses tulla välja parteivaba valimisliiduga UUS Paide. Ent valimisliidu olemuslik põhjus on tuua Paide juhtimisse, linnavolikogusse uut mõtteviisi ja hingamist. Järgnevalt selgitan, mida UUS Paide tähendab, kes me oleme ja miks meid toetada.
Uuel kooliaastal ootan usaldust kogukondade ja nende koolide vastu September on peagi käes ja nii mõnigi mõtleb juba algavale kooliaastale. Hoolimata uue viiruselaine ohust on siiski olemas meeldiv ja julgustav väljavaade, et koolid jäävad sel õppeaastal võimalikult avatuks. Puutunud kahe viimase aasta jooksul kokku distants- ja hübriidõppega, nõustuvad ilmselt paljud sellega, et parim viis õppimiseks ja õpetamiseks on kontaktõpe.Keerulistes ja kiiresti muutuvates oludes ilmnesid ühtlasi väikese kooli eelised suurte koolide taustal. Väikeses koolis liigub info lastevanemate ja töötajate vahel kiiremini ning siin on lihtsam korraldada õpilaste hajutamist.
Vaktsineeritud inimestele piirangud ei kehti Alates esmaspäevast käivitusid Eestis COVID-viiruse deltatüve laine pidurdamiseks uued piirangud, mis kehtivad peamiselt neile, kes on vaktsineerimata, pole koroonaviirust põdenud või ei tõenda oma nakkusohutust kuidagi teistmoodi.See kõik annab aimu, milline hakkab olema meie elu sügisel. Kui esimesed kaks lainet puudutasid meid kõiki, siis kolmas on vaktsineerimata inimeste laine. Just nende seast tuleb lõviosa haigestunuid ja surnuid, nagu me juba näeme, aga neid puudutavad kõige karmimalt ka piirangud. Seetõttu on oluline, et kõik inimesed – vanusepiir on praegu 12 – laseksid ennast ja oma lähedasi vaktsineerida.
Presidendivalimiste formaat vajab põhjalikku remonti Eelmised presidendivalimised olid suurtele erakondadele valusaks õppetunniks. Viis aastat tagasi algas kampaania varakult, tugevad kandidaadid sattusid meedia turmtule alla ja langesid üks teise järel rivist. Lõppmängu mäletame kõik. Riigikogu ei suutnud esimesel katsel presidenti valida, valijamehed jäid samuti jänni. Teisel katsel pandi riigikogu ette ainus kandidaat, kes saigi valituks. Nii sai Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid.
Muinsuskaitse kui seadustatud katusepakkumine (1) Ma ei jõua enam kokku lugeda kordi, kus Tallinnas resideeruvad muinsuskaitsjad on Paide linna arengule jala taha pannud. Seekord siis Suur-Aia tänava rekonstrueerimisel, kus muinsuskaitseamet asus Paidelt nõudma arheoloogilisi uuringuid ja nende kinni maksmist linna kassast. Seejuures ei olnud Suur-Aia tänav ehitustööde alguses isegi veel muinsuskaitseameti jurisdiktsiooni all, kuid tänu muinsuskaitseseadusele, mis annab muinsuskaitseameti peadirektorile õiguse kehtestada ajutisi kaitsealasid, saadi «probleemist» üle. See, kas Suur-Aia tänava kaitse alla võtmine on põhjendatud või mitte, olgu muinsuskaitse asjatundjate otsustada, kuid ajastus – poole ehitustöö pealt – seda kohe kindlasti ei ole. Ammugi ei tee nii omaniku hea partner, kelleks muinsuskaitseamet end Paides nimetab.
Kalle Grünthal: mis jäi riigikogus tegemata? Tänaseks on riigikogu kevadistungjärk saanud ajalooks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) eestvedamisel toimus ka võimas obstruktsioon, mille eesmärk oli püüd vastu seista Reformierakonna ja Keskerakonna soovile seadustada Eestis automaatse biomeetriliste andmete süsteemi (ABIS) kasutuselevõtt. Kuigi istungid kestsid jutti järgmise päeva lõunani, EKRE plaan ei õnnestunud ja riigikogu võttis seaduse häälteenamusega ikkagi vastu.
Tagasi üles
Back