Armastus imepäraste õite vastu pani neid koguma

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Maie Tikkil on hellad aiatöökäed, teda armastavad õuelilled ja köögiviljad, aga igal hommikul jätkub tal innustavaid sõnu 60-le elutoa aknaalused hõivanud kuukingale ja veenusekingale.

«Oh, sa pisike, sa oled nii kerge, tahad kastmist saada!» hellitab Maie kahe tumepunase õiega veenusekinga, kui selle pildistamise tarvis kätte võtab. «Paphiopedilum maudiae «Vinicolor»,» tutvustab ta. «Tellisin selle, tuli õiepungaga, mis läks minu juures lahti, on väiksem kui kasvuhoone õis – tingimuste vahe.»
Veenusekingi on Maiel 25 ja kuukingi 35. Kõigi teadaolevaid perekonna- ja liiginimesid, nii ladinakeelseid keerulisi kui ka vähem keerulisi, teab Maie peast.
Millal ja kuidas ta on nendega kohtunud, millal nad on talle õiteilu näidanud, temalt vastu rammu ja parasiitide tõrjeks mürki saanud, millal ümber istutatud – selle on Maie hoolika käega kirja pannud kaustikusse «Minu orhideed». 

ORHIDEE

Eksootiliste orhideede eest maksti veel kaks sajandit tagasi terveid varandusi ja julged orhideekütid otsisid eluga riskides džunglitest uusi imeliste õitega taimi.
Maailmas pole ühtegi teist taimesugukonda, mille õite kuju oleks sedavõrd mitmekesine ja keerukas.
Maailmas tuntakse ligi 18 500 liiki käpalisi. Eestis on 36 looduslikult kasvavat orhidee- ehk käpaliseliiki.
1985 asutati eesti orhideekaitse klubi, et igati kaasa aidata looduslike orhideede püsimisele ja heale käekäigule.
Paljud orhideelised on mürgised, see kaitseb neid ärasöömise eest. Seda eripära on kasutanud inimesed erinevatel aegadel. Näiteks kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte, käokingaga olla endalt elu võtnud Aristoteles, kui teda süüdistati Aleksander Suure mürgitamises.
Allikas: orhidee.ee

Tagasi üles