Töörühm valmistub võimalikuks teiseks laineks

Maailm koroona haardes. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Shutterstock

Sel nädalal kogunes esimest korda väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi kokku kutsutud majanduse kriisimeetmete töörühm, mis analüüsis tänaste majandusmeetmete efektiivsust ettevõtjate jaoks ning teeb ettepanekuid tulevaste kriisimeetmete osas.

„Koroonakriisi esimese laine ajal suudeti ettevõtjat toetavad meetmed välja töötada ja ellu rakendada kiiresti ja operatiivselt. KredEx avas juba kaks nädalat peale eriolukorra algust esimesed kriisimeetmed. Ettevõtjate jaoks oli likviidsusprobleemide leevendamine või ennetamine sel perioodil ka esmaoluline,“ rääkis minister Raul Siem. „Nüüd peame aga üha enam mõtlema pikaajalisele vaatele ja leidma võimalusi, kuidas parandada ettevõtete valmisolekut taolisteks kriisideks ja ka nendest kiireks väljumiseks.“

Kokku loodi esimeses laines nii KredExi kui EAS-i kaudu 7 erakorralist meedet. EAS-i kaudu on otsetoetustena suunatud 39 miljonit eurot kriisimeetmetena enim kriisist kannatada saanud segmentidele nagu mikro- ja väikeettevõtted, turismisektor ja jaekaubandus. KredEx on kriisimeetmete raames sõlminud 92 lepingut otselaenude ja 125 lepingut laenukäenduste osas. Kokku on tänu nendele lepingutele ettevõtjaid rahastatud summas 184 miljonit eurot. Lisaks on KredEx alates eriolukorra algusest sõlminud 142 käendus- ja laenulepingut KredExi tavapäraste teenuste raames, mille tulemusena on ettevõtjad saanud täiendavat finantseerimist summas 58 miljonit eurot. Maksepuhkused on vormistatud 218 juba enne kriisi sõlmitud käenduslepingule. Seega on KredEx kriisi ajal sõlminud kokku 359 uut käendus- ja laenulepingut ning teinud selle aja jooksul ettevõtjatele kättesaadavaks rohkem kui 242 miljonit eurot.

Kokku loodi esimeses laines nii KredExi kui EAS-i kaudu 7 erakorralist meedet.

Töörühma juhi Viljar Lubi sõnul on majandusministeeriumi eesmärk järgmiseid kriisi leevendavaid tegevusi planeerides veelgi rohkem ettevõtjatega koostööd teha, et eemaldada võimalikud kitsaskohad tänastes ja tulevastes kriisimeetmetes. „Oleme ka praegu meetmete tingimusi pidevalt ja vastavalt ettevõtete vajadustele leevendanud ja ümber disaininud, kuid on selge, et kriisist põhjustatud negatiivsed majanduslikud mõjud jätkuvad ja võivad järgmiste lainete tulemusel veelgi süveneda. Tahame selleks valmis olla,“ rääkis Lubi.

Asekantsleri sõnul on praegu jäetud ka piisav rahaline puhver KredExisse teise laine meetmete jaoks, mille osas teeb töörühm oma ettepanekud augusti lõpuks. Kuigi majandusmeetmeteks eraldati KredExile kokku 1,15 miljardit eurot, millest siiani on kasutusse võetud vaid suhteliselt väike osa, siis Lubi hinnangul oli oluline saata ettevõtjatele sõnum, et riigil on valmidus ka väga raskete stsenaariumite korral majandusele appi tulla. „Õnneks on seni eraturg toiminud ja meie ettevõtted on näidanud oma finantstugevust, mistõttu pole kogu summa majandusse suunamine olnud mõistlik ega ka vajalik. Kui kogu summa oleks vajalik panna vaid likviidsusmeetmetesse, siis tähendaks see tegelikult seda, et Eesti majandus on põlvili surutud,“ selgitas Lubi.

MKM-i kriisimeetmete töörühma kuuluvad majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, KredExi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Teenusmajanduse Koja, Eesti Pangaliidu, Eesti Panga ja Eesti Turismifirmade Liidu esindajad.

Tagasi üles