Statistika: Järvamaa on Eesti kõige rumalam maakond

Tartu Ülikooli peamaja pidurüüs. Foto: Margus Ansu / Postimees

Ülikoolidesse vastuvõetute nimekirjad on nüüdseks teada ja peagi astuvad tudengiellu uued rebased. Eesti kõrgkoolide hea tase ja inimeste suur õpihimu on pikalt üheks meie edu saladuseks olnud. Kõrgharidust tõendav diplom on aasta alguse seisuga ette näidata 41% kõikidest 25—64-aastastest elanikest.

Statistikaameti analüütik Birgit Vahing kirjutab statistikablogis, et selle aasta alguse seisuga oli Eestis 393 796 vähemalt 15-aastast kõrgharidusega elanikku, mis on 35% samas vanuses rahvastikust. Kuna suurem osa kõrgharitutest kuulub 25—64-aastaste vanusegruppi, siis põhjalikuma ülevaate saamiseks vaatasime just selles vanuses Eesti elanikke.

Kõige rohkem elab kõrgharidusega 25–64-aastaseid Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas. Nimetatud maakondades on rohkem kui kolmandik inimestest kõrgharidusega, Harjumaal peaaegu pooled. Piirkonniti paistavad silma eelkõige Lääne-Eesti maakonnad, kus kõrgharidus on keskmiselt igal kolmandal elanikul. Seevastu kõige väiksem on kõrgelt haritute osatähtsus Järva maakonnas, kus vastav diplom on igal neljandal elanikul.