Arvamusfestival toob soolises palgalõhes selgust

Liisa Pakosta. Foto: Konstantin Sednev

Eesti on Euroopa Liidu suurima soolise palgalõhega riik ning suur osa palgalõhest tuleneb ettevõtte taseme teguritest. 15. augustil Paide Vallimäel toimuval Arvamusfestivalil arutatakse võrdsete võimaluste voliniku eestvedamisel teaduspõhiselt ettevõtete rolli üle ja otsitakse võimalusi soolise palgalõhe vähendamiseks.

Eesti on suurima soolise palgalõhega riik nii Euroopa Liidu kui ka OECD liikmesriikide seas: Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Hiljutine Tartu ülikooli uuring näitab, et kolmandik Eesti soolisest palgalõhest on kujunenud ettevõtte tasandi tegurite mõjul.

“Kuigi sooline palgalõhe väheneb iga-aastaselt, on asi ideaalist kaugel. Naiste võrdsemate võimaluste nimel tuleb pingutada kõikidel – ettevõtete ja asutuste juhtidel, töötajatel endil, teenuseid pakkuvatel omavalitsustel ja poliitikakujundajatel. Uuemad teadustööd osutavad mitmele konkreetsele asjale, mida saaks parandada,” ütleb võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta. Ta lisab, et tõenduspõhine arutelu teadlaste värskete uuringute põhjal aitab paremini toimivate lahenduste otsingule. “Viimastel aastatel on palgalõhest palju räägitud ja asjast rääkimine aitab muuta sotsiaalseid norme tänapäevasele tööelule vastavamaks, ühtlasi paraneb inimeste teadlikkus. Selleks, et meie arutelu oleks kõigile huvilistele ligipääsetav, pakume ka tõlget eesti viipekeelde.”

Tartu Ülikooli majandusteadlaste läbi viidud uuring kinnitas, et palgalõhet mõjutavad mitmed ettevõtte tasandi näitajad, sealhulgas ettevõtete tootlikkuse erinevused ning rahvusvahelistumine, mis seavad suuremad ootused töötajate paindlikkusele ning töö- ja pereelu ühitamisele. Sarnaselt eksportivate Eesti ettevõtetega on suurem sooline palgalõhe ka välisosalusega ettevõtetes.

Eesti on suurima soolise palgalõhega riik nii Euroopa Liidu kui ka OECD liikmesriikide seas: Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Hiljutine Tartu ülikooli uuring näitab, et kolmandik Eesti soolisest palgalõhest on kujunenud ettevõtte tasandi tegurite mõjul.

“Erinevus soolises palgalõhes kodumaiste ja välisosalusega ettevõtete vahel on suurim selliste juhtide puhul, kellele töötajate pidev kättesaadavus ja valmisolek on eriti tähtsad,” kommenteerib üks uuringu autoreid, Tartu ülikooli Majandusteaduskonna dotsent Jaan Masso. Masso lisab, et tunnipalkade sõltuvus töötatud tundidest on välisosalusega ettevõtetes võrreldes kodumaiste ettevõtetega tugevam. “Tulemused osutavad vajadusele tagada töökohtadel suurem tööajavaliku paindlikkus, selleks et töö- ja pereelu ühendamise vajadus ei seaks töötajad halvemasse olukorda,” pakub ta lahendusi. Pakosta sõnul on lisaks oluline, et hoolduskoormuse leevenduseks oleks omavalitsuste teenused kättesaadavamad.

Arutelu pealkirjaga “Millline on ettevõtete roll soolises palgalõhes ja kuidas seda vähendada?” toimub Arvamusfestivalil laupäeval 15. augustil algusega kl 14.00. Debatist võtavad osa TÜ Majandusteaduskonna professor Priit Vahter ja vanemteadur Jaan Masso,  talendijuht ja arendaja Annika Räim ning TLÜ Ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Triin Roosalu. Arutelu juhib võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta.

Arutelu kantakse üle otse-eetris Arvamusfestivali veebikanalites ja on pärast salvestusena nii kuulatav kui vaadatav. Soovijatel on võimalik jälgida arutelu ka eesti viipekeeles. Arutelu on osaks Põhiseadus 100 alast, kus kahe päeva vältel keskendutakse põhiõigustele ja nende mõjudele elu eri tahkudele.