„Tühjaks kasutatud patareid ja akud pole kindlasti igapäevaselt tekkivad jäätmed, kuid pea igas kodus leidub mingi koht, kuhu need kokku on kogutud. Kahjuks visatakse need pahatihti siiski segaolmejäätmete hulka. On väga oluline taibata, et kasutatud patarei ja aku pole prügi, vaid materjal, mida õige käitlemise korral saab taas kasutusse võtta. Nii edendabki patarei- ja akujäätmete liigiti kogumine ka ringmajandust,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
Ministri sõnul on oluline viia inimesteni teadmine, et tegemist on probleemtoodetega ning selle lahutamatu osana too, et neid saab tasuta ja hõlpsalt ära anda.
Probleemtooteks arvatakse neid, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Kui patarei- või akujäätmed ei viida õigesse kogumiskohta, siis võivad mürgised ained sattuda õhku, pinnasesse ja vette ning sealt edasi põhjustada tervisehädasid nii inimestele kui ka loomadele. Lisaks on liitiumit sisaldavatel patareidel oht niiskes keskkonnas ilma kõrvalise abita süttida. Just seetõttu tuleb sellised jäätmed teistest eraldi koguda.
Ministri sõnul on oluline viia inimesteni teadmine, et tegemist on probleemtoodetega ning selle lahutamatu osana too, et neid saab tasuta ja hõlpsalt ära anda.
2018. aastal lasti Eestis turule 640 tonni kantavaid patareisid ja akusid ning koguti kokku 161 tonni. Seega koguti patarei- ja akujäätmeid tagasi vaid 25%, mis on üpriski madal. Varasematel aastatel ei ole näitajad kuigivõrd paremad olnud.