Järvamaalt kogutud puugid anti teadlastele uurimiseks

Puuk. Foto: TAI

Septembriga lõppes Tervise Arengu Instituudi (TAI) puukide kogumise kampaania „Pane puuk posti“. Kampaania jooksul saadeti puugipanka teadlastele uurimiseks üle 6200 puugi ning kaardile märgiti 15 152 puugi leiukohta kokku 21 373 puugiga.

 

Puukide kogumine puugipanka on selleks aastaks lõppenud, kuid puugiohtlike piirkondade kaardistamine veebilehel puugiinfo.ee jätkub endiselt. Leides endalt või oma lemmikloomalt puugi, tuleb see lihtsalt kaardile märkida. See teave aitab kaasa teadlaste puugiriski kaardi koostamisele ning aitab planeerida ennetavaid meetmeid, kui puugiarvukus muutub suureks.

Puugipanga projekt „Pane puuk posti“ õnnestus oodatust kordades paremini. TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller on väga positiivselt üllatunud kui palju inimesi puugipanga projektiga kohe kaasa tuli. „See on meile esimene kord, kui rakendasime Eestis uudsel viisil kaasavat teadust. Oleme väga tänulikud kõikidele, kes meile puuke saatsid ja oma panuse teaduse arengusse andsid,“ ütles Geller ja nentis, et kevadel püstitatud plaanid said isegi ületatud.

TAI viroloogialabori puugipanga külmikud on tänaseks täis puuke erinevate analüüside tegemiseks. Esimesed puugid jõudsid panka kohe kampaania esimestel päevadel. Iga üksikut puuki vahetult pärast TAI immunoloogia ja viroloogia laborisse saabumist uurima ei hakata. Kui laborisse on saadetud optimaalne arv puuke, vaadeldakse neid ühekaupa mikroskoobis, et väliste tunnuste järgi liigikuuluvust määrata. Saadetud puukidest moodustatakse nende arvu, uuringu vajaduse ja suuna põhjal valim, mis saadetakse haigusetekitajate olemasolu määramisele. Piisav arv puuke kogunes juuli alguseks, mil labor sai alustada esimeste vaatluste ja analüüsidega. Esimesed tulemused ja tagasiside puugisaatjatele on välja saadetud, kuid suurem osa tööd ootab puugipangas alles ees.

Puukide kogumine puugipanka on selleks aastaks lõppenud, kuid puugiohtlike piirkondade kaardistamine veebilehel puugiinfo.ee jätkub endiselt.

Kõik puugid haigustekitajate uuringusse ei satu

Esmalt jäävad välja need, keda pole võimalik uurida puugi seisundi tõttu, kuna on kas liiga katki surutud, liiga verd täis, kleeplindile väga tugevasti kleepunud või muul moel kahjustunud. Haigustekitajate uuringule sattumiseks koostatakse juhuvalimid teatud kriteeriumite alusel. Analüüsipiir iga maakonna kohta on vähemalt 300 puuki, et oleks enam-vähem võrdsed kogused, mida võrrelda. See tähendab, et kui ühest maakonnast saabus panka 300 või vähem puuki, lähevad haigustekitajate uuringusse kõik vähegi kõlblikud puugid. Näiteks Ida-Virumaalt saadeti 149 puuki, Harjumaalt ligi 2000 puuki. See tähendab, et Ida-Virumaalt analüüsitakse iga saadetud puuk. Harjumaa minimaalne valim osutus 420 puuki ehk analüüsimisele kuulub iga viies puuk.

Järvamaalt saadeti puugipanka aga 163 puuki. Andmebaasis registreeritud puuke oli maakonnast 606 ja puugikaardil registreeritud puugileida 335. Paides puugileide oli 35 ja maakonnakeskusest puugipanga andmebaasis registreeritud puuke 40.

Kui maakonnast on saadetud rohkem kui 300 puuki, siis koostatakse valim lähtudes kolmest kriteeriumist: asukoht, puugi seisund ning puugi arengustaadium ja sugu. Asukoha puhul jälgitakse, et maakond oleks võimalikult hästi kaetud. Puugi seisundi puhul on oluline, et puugi keha ei oleks lömastatud või muul moel kahjustatud. Analüüsimisel on eelistatud puugid, kes on arenguetapis nümfi staadiumis ja täiskasvanud emastel ehk neil, kes hammustavad inimesi ja loomi ning edastavad enim nakkusi. Inimeselt või lemmikloomalt eemaldatud puukidel on valimisse sattumise võimalus võrdne, kuid eelis on inimeselt eemaldatud puugil. Samuti satub suurema tõenäosusega valimisse see puuk, kelle kohta saatja palus tagasisidet.

Valimite koostamine ja haigustekitajate uurimine on väga ajamahukas töö. Esmalt võetakse ette puukide uurimine borrelioosi ja entsefaliidi haigustekitajate suhtes. Saadetud ja analüüsitud puukidest seni entsefaliiti leitud ei ole, borrelioosi nakkust on leitud ligikaudu 20% analüüsitud puukidest. Entsefaliidi ja borrelioosi analüüsid on plaanis käesoleva sügise jooksul ära teha ja lõplikud tulemused detsembris avaldada. Kõik saadetud puugid ja ka juba analüüsitud puugitud hoitakse pangas alles. Edaspidi on teadlastel plaanis analüüsida puuke veel teiste haigustekitajate suhtes.

Kampaania kokkuvõte

Puuke leiti kõikjalt. Inimestelt ja lemmikloomadelt teatati pea võrdselt puugileide, vastavalt 7135 ja 7413. Küll aga korjati loomade pealt palju rohkem puuke, kokku 13 380. Mujalt kui inimese või lemmiklooma pealt leitud puukidest registreeriti puugipangas 833 puuki, neist 303 saadeti puugipanka. Põnevamad kohad kust puuke leiti olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.

Puugileide registreeriti kaardil 59 Eesti linnast, 179 alevist ja alevikust ning 2142 külast.  Aga mitte ainult Eestist, puuke saadeti ka paarist Soome maakonnast ja Yorgist.

Üheksa puugipanka saadetud puuki lähemal uurimisel siiski puukideks ei osutunud. Seitse täissöönud emaspuuki hakkasid teel puugipanka pakendis munele.