Jurist: kogu tõde inkassonõude aegumisest

Raha. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Paljud inkassomenetluse hammasrataste vahele jäänud inimestest on märganud, et neile on esitatud nõudeid, mida nad ise enam ei mäleta.

On täiesti tavaline praktika, et nõutakse üle 10 aasta vanust võlga. Kas taoline tegevus on ka õiguspärane? Suure tõenäosusega saab väita, et sellised nõuded on aegunud ning neid tasuma ei pea. HUGO.legali peajurist Erki Pisuke selgitab täpsemalt, millal ja mis tingimustel nõuded aeguvad.

Kuidas taolised nõuded inkassofirma kätte üldse satuvad?

Ei ole saladus, et inkassofirmad ostavad ettevõtetelt massiliselt kokku perspektiivituid nõudeid.. Lepinguid ja arveid, mida teised ettevõtted peavad prahiks ning millega seaduse piirangutest tulenevalt ei ole enam midagi peale hakata. Kuna inkassoäri põhineb suuresti inimeste õigusteadmatusel, siis pole inkassofirmale ka taoliste nõude menetlemine probleemiks. Seda enam, et paljud, kellelt alusetut võlga nõutakse, maksavad selle ka reaalselt ära, kuigi õiguslikku kohustust selleks enam ei ole. Just sellele inkassofirmad panustavadki.

Aegumise periood sõltub sellest, mis nõudega on tegemist 

Oleneb, kas nõue on tsiviilasi (lepingust tulenev võlg) või kuritegu/väärtegu (trahv). Üldreegel on, et lepingust tuleneva nõude puhul on aegumistähtaeg kolm aastat. Täitmisele pööratud rahatrahvid aeguvad üldjuhul nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Aegumine algab hetkest, mil tekib kohustus maksta (ja teisel poolel vastav õigus makse saamist nõuda).

Inkassofirmad vastavad aegumise kohta tavaliselt lakooniliselt, et aegumistähtaeg on 10 aastat. Kuigi teoreetiliselt on selline asi võimalik, siis HUGO.legali juristide senisele praktikale tuginedes ei ole inkassofirmadel olnud õigus aegumistähtaega nii pikaks pidada.

Kui nõue on aegunud, siis nõuet maksma ei pea. Seadus näeb nii ette selleks, et kõiksugustes tehingutes saabuks teatud aja jooksul konkreetne selgus ja kindlustunne. Võlausaldaja teab seda ja kui ta soovib nõuet esitada, peab ta seda tegema seaduses ettenähtud aja jooksul. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud.

Kohustuse tahtlik rikkumine

Tõepoolest, seadus ütleb, et aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustust on rikutud tahtlikult. See on oluline märksõna – “tahtlikult.” Igasuguse vaidluse, olgu kohtus või mitte, üldreegel on alati see, et kumbki pool peab ise tõendama kõiki oma väiteid. Kui inkassofirma väidab, et võlg on 100 eurot, peab ta dokumentaalselt tõendama, et nõue on tõepoolest 100,00 eurot. Kui inkassofirma väidab, et võlgnik rikkus kohustust tahtlikult (ja 5 aasta vanune nõue ei ole aegunud), siis inkassofirma peab ka tõendama seda, et kohustust on tahtlikult rikutud. Mingisugust erandit siin ei ole. Kui inkassofirma ei suuda tõendada, et kohustust on tahtlikult rikutud, siis ei ole seda tehtud ja inkassofirma väide on alusetu ning nõue ongi kolme aastaga aegunud.

Tegelikult ei olegi sellise tahtliku rikkumise tõendamine kuigi lihtne. Tahtlik rikkumine tähendab oma tegevusega ebaseadusliku tagajärje soovimist – näiteks juba tehingu tegemisel oli isikul soov kahju tekitada ja ta käitub heade kommete vastaselt (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-09). Riigikohus rõhutab: ainuüksi see, et arve on jäetud maksmata, ei tähenda kohustuse tahtlikku rikkumist (punkt 11). Tahtlikku rikkumist ei saa eeldada, seda peab hoopis inkassofirma tõendama.

Aegumise katkemine

Aegumise juures peab aga veel paari olulist asja silmas pidama. Teatud juhtudel aegumine katkeb. Nii juhtub siis, kui võlgnik tunnistab nõuet – kas oma vastuses inkassole kinnitab, et on võlgu või tasub summa osaliselt või teeb mingi muu teo, millest nähtub, et ta on nõudega nõus.

Samuti juhtub siis, kui nõue on antud kohtutäiturile ja on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamine tähendab, et võlgnik on vastuväidete esitamisega väga hiljaks jäänud – nõue on esitatud kohtusse ja kohus on selle otsusega välja mõistnud. Nõue aegub 10 aastaga alates kohtuotsuse jõustumisest, millega võlg välja mõisteti. Kohtutäituri käes olevad rahatrahvid aeguvad nelja aastaga. Kohtuotsusega väljamõistetud ja kohtutäiturite kätte antud nõudeid on võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel edukalt vaidlustada. Mida varem võlgniku nõustaja jaole saab, seda soodsamalt küsimus inimese jaoks laheneb.

Aegumise peatumine

Lisaks katkemisele, nõude aegumine teatud juhtudel ka peatub. Seda sellistel juhtudel, kui: kohtusse on esitatud hagi, kui pooled on leppinud kokku maksepuhkuses (täiendavas maksetähtajas) või kui pooled peavad läbirääkimisi nõude asjaolude üle. Samuti peatub aegumine vääramatu jõu mõjul – näiteks sõda, streik, katastroof – kui see takistas kohustuse täitmist. Aegumise peatumise perioodi aegumistähtaja hulka ei arvata, s.t näiteks kui läbirääkimised kestsid 1 kuu, siis on nõue aegunud 3 aasta + 1 kuu pärast.

Aegumise kohaldamine

Aegumise kohta ütleb seadus, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. See tähendab, et nõue on aegunud iseenesest seetõttu, et aegumistähtaeg on täis saanud. Selleks tuleb vaid sissenõudjale esitada aegumise vastuväide. Nõude aegumiseks tunnistamine ei eelda kohtusse pöördumist nagu inkassofirmad ekslikult kuulutavad.

Küll aga, kui inkassofirma on tõesti otsustanud aegunud nõude kohtu kaudu esitada, siis kohtus tuleb olla tähelepanelik ja ise taotleda aegumise kohaldamist. Kohus seda omal algatusel tegema ei hakka. Samuti võib inimene ise kohtusse pöörduda ja aegumist taotleda, kui inkassofirma alusetute nõuetega pommitab. Kohus igal juhul kohaldab aegumist, tühistab nõude ja kõik kohtukulud jäävad inkassofirma kanda (vt näiteks Harju Maakohtu otsust asjas nr 2-13-55770).

Inkassofirma ise aegunud nõudega kohtusse ei pöördu

Inkassofirmade taktika on oma ohvreid eksitada ja kasutada ära inimeste õigusteadmatust. Ükski inkassofirma ei hakka aegunud nõudega kohtusse pöörduma, sest ta teab, et see toob talle kaasa vaid kulu ja mitte tulu. Samal ajal ei takista keegi ega miski inkassofirmadel inimesi edasi eksitamast, häbistamast ja hirmutamast. Inkassofirmad loodavad, et varem või hiljem nad leiavad kellegi, keda õnnestub alusetut nõuet tasuma panna. 

HUGO.legal aitab seista inimeste õiguste eest, et taolist agressiivset tegevuspraktikat  aegunud nõuete väljanõudmisel inkassofirmade poolt enam ei toimuks. Nimelt aitab HUGO InkassoAbi robot koostada vastuskirja alusetule inkassonõudele ning ühes sellega astuda oma õiguste kaitsmiseks esimesed olulised sammud - ja seda täiesti tasuta