Sisukord
Tervis
Paberleht

Tasakaalurada meelitab lapsed vahetundides õue liikuma

3 min lugemist
  • Elav järjekord atraktsiooni alguses annab tunnistust suurest huvist
  • Kevadel paigaldatud rada avati koroona tõttu alles sügisel
  • Poliitikud andsid rahakogumisel suure panuse
Tasakaalurajal saavad lapsed oma osavuse ja jõu proovile panna. FOTO: Dmitri Kotjuh

Paide Hammerbecki põhikooli õpetajad Taimi Jürgenstein ja Riina Õun lükkasid aasta tagasi hoo sisse projektile «Laseme lapsed liikuma», et koguda raha õpilastele tasakaaluraja ehituseks. Alanud õppeaastal saavadki lapsed rajal vahetundides lustida.

Taimi Jürgensteini meelest oli Hammerbecki põhikool jäänud linna teiste haridusasutustega võrreldes vaeslapse ossa. «Meie lastel polnud vahetunni ajal õues midagi põnevat teha, sest puudusid atraktsioonid, mis kutsuksid end liigutama,» ütles ta.

Riina Õun sõnas, et spordihalli ja kooli vahele jääv hooviala, mis oli esialgu mõeldud õpilastele vahetundide veetmiseks, pole seda eesmärki täitnud. «Sellest sai hoopis linna ja spordihalli majandushoov, kus laetakse elektriautosid, sõidavad veoautod ja pargitakse sõidukeid. Seal pole õpilastel turvaline olla,» põhjendas ta.

Õun lisas, et staadioni äärde rajatud välijõusaali ronimistorud on sedavõrd kõrged, et sinna nad õpilasi järelevalveta turnima ei luba. «Pealegi pole see algklassilastele jõukohane,» märkis ta.

Nii olidki Hammerbecki õpilased olukorras, kus õue liikuma ei kutsunud neid tõepoolest miski.

Taimi Jürgenstein selgitas, et liikumisrajale mõeldes pidid nad ennekõike lähtuma kooli ümber olevast ruumist. «Ainus sobiv koht oli koolimaja ees asuv aiaäärne ala. Muruplatsi ei tahtnud me täis ehitada, sest seal on kooli pidulikud kogunemised,» lausus ta.

Pikka ja kitsast maa-ala silmas pidades leidsid Jürgenstein ja Õun laste liikumisradasid ja mänguväljakuid tootva ettevõtte Tiptiptap tootekataloogist tasakaaluraja, mille pikkuseks oli märgitud 25 meetrit ning mis koosnes kümmekonnast lastelt tasakaalu ja osavust nõudvast elemendist.

Tasakaaluraja maksumus küündis ligi 8000 euroni. Jürgenstein märkis, et väike seeme oli neil olemas. Eelmisel kevadel korraldatud teatriprojektiga «Teeme ise teatrit» kogusid õpilased toetajakaarte müües 915 eurot ja väike tulu tuli ka heategevuskohvikust. «Sellele lisandus vilistlaste panus, kes tulid kooli sünnipäevaks kokku. Samuti pani oma õla alla riigikaitseõpetaja Ahto Mäeots, kes toetas projekti 3L ehk «Laseme lapsed liikuma», kutsudes õpilasi, vilistlasi, lastevanemaid ja linlasi Hammerbecki põhikooli lasketiiru heategevuslikule märkilaskmisele,» täpsustas ta.

Sellest kõigest poleks aga kindlasti jätkunud, sest vajaminevast summast jäi veel palju puudu. Eelmisel sügisel tutvustasid projekti eestvedajad Taimi Jürgenstein ja Riina Õun oma plaane Paide linnapeale Priit Värgile, kes huvitus sellest, mööndes, et tõepoolest on Hammerbecki kooli juures laste liikumisvõimalused üsna nadid. «Aasta lõpul, kui erakonnad hakkasid niinimetatud katuseraha jagama, eraldaski Isamaa, kuhu kuulub ka Priit Värk, 6000 eurot meie kooli õpilaste liikumisvõimaluste suurendamiseks,» lausus Jürgenstein.

Paide Hammerbecki põhikooli juurde kavandatud tasakaalurada. FOTO: Tiptiptap.ee

Kui tellimus oli firmale Tiptiptap esitatud, selgus, et neil on sooduspakkumine ning selle hinna sees, mis kool oli valmis tasakaaluraja eest maksma, said nad veel kaks poomi lisaks. Ettevõttelt oli ka paigaldus, kuid paraku ei saanud lapsed rada kohe kasutama hakata. Aprillis, kui see paika sai, viibisid nad kaugõppel ja seejärel tuli kohe suvevaheaeg peale. «Nii juhtuski, et tasakaaluraja avamine jäi uude kooliaastasse ja juba esimesed nädalad näitasid, et sellest tuntakse suurt rõõmu,» ütles Taimi Jürgenstein.

Tema meelest sobib tasakaalurada hästi just algklassilastele, kuid pakub põnevust ka suurematele. «Oleme ju põhikool ja peame ennekõike lähtuma oma põhivanuseastme õpilaste huvidest,» lisas ta.

Lapsi ronimas näeb Jürgenstein nii vahetundide ajal kui ka pärast tunde ning kehalise kasvatuse õpetajadki on raja elemente oma tundides kasutanud. «Pole kahtlustki, et see omanäoline rada täidab igati oma eesmärki,» sõnas ta.

Riina Õuna ütlust mööda on ronida ja tasakaalu säilitada lastele põnev, pakub kehalise arengu võimalusi ja muudab vahetunnid sisukamaks.

Teise klassi õpilane Kristiina Selter ütles, et käib tasakaalurajal sageli ronimas. «Mulle meeldib kõige rohkem see koht, kus tuleb käte jõul edasi liikuda. Natuke on raske, kuid pingutan, et lõpuni jõuda,» sõnas ta.

Samuti teise klassi õpilane Helene Katreen Osula märkis, et rada on mõnes kohas raske läbida, kuid see ei takista teda seal aeg-ajalt turnimast. «Nii tore, et see siia tehti!» sõnas ta.

Kolmanda klassi poisi Hanno Lehemetsa meelest on raja läbimine paras pingutus. «Käime siin pikematel vahetundidel sageli. Kui terve pikk rada korralikult läbi teha, läheb selleks vaja tasakaalu, osavust ja päris palju käte jõudu,» lausus ta.

Seotud lood
22.09.2020 26.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto