Keskkonnaamet ja Erametsakeskus kutsuvad metsaomanikke kaitsma vääriselupaiku

Harilik kopsusamblik vääriselupaigas Foto: Tanel Niklus

Vääriselupaik on ala metsas, kus suure tõenäosusega elab kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualteid või haruldasi liike. Selleks, et kaitsta vääriselupaika erametsas, saab metsaomanik sõlmida SA Erametsakeskusega notariaalse lepingu. Riik hüvitab kasvava metsa väärtuse omanikule 20 aastat järjest.

 

Eestis on praeguseks keskkonnaregistrisse kantud 12 138 vääriselupaika kokku 30 417,38 hektaril. Nendest eramaal asuvad 2865 vääriselupaika kokku 4614,41 hektaril.

Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Erametsaomanik saab oma metsas vääriselupaiga kaitsmiseks sõlmida notariaalse lepingu, millega annab oma kinnisasja (metsamaa ja selle olulised osad) kasutusõiguse riigile 20 aastaks. Lepingu sõlmimise järel maksab riik maaomanikule igal aastal proportsionaalse summa vastavalt kasvava metsa väärtusele 20 aastat järjest.

Praegu on lepingutega kaetud 354 vääriselupaika kokku 578,46 hektaril, neist 310 ala eest maksab riik metsaomanikele hüvitist kokku 216 543,62 euro eest (44 ala eest on maksed lõppenud, kuid kaitsekohustus veel kehtib).

Eestis on praeguseks keskkonnaregistrisse kantud 12 138 vääriselupaika kokku 30 417,38 hektaril. Nendest eramaal asuvad 2865 vääriselupaika kokku 4614,41 hektaril.

Lepingu sõlmimise sooviga vääriselupaiga kaitseks tuleb pöörduda Keskkonnaametisse. „Amet kontrollib vääriselupaiga olemasolu, määrab selle piirid, vormistab kontrollakti ja esitab vajalike algandmetega akti lepingu sõlmimiseks SA Erametsakeskusele,“ seletas Keskkonnaameti metsahoiu peaspetsialist Ave Sadam. Seejärel võtab Erametsakeskus metsaomanikuga ühendust, et leppida kokku aeg notari juures.

Viimastel aastatel on riiklikud lisarahastusvõimalused vääriselupaiga lepingute sõlmimist märgatavalt elavdanud. „Kui 2018. aastal oli sõlmitud vaid 4 lepingut, siis 2019. aastal suurenes lepingute arv 55ni,“ kirjeldas Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht Anniki Leppik.

Lepingu sõlmimisega kohustub kinnisasja omanik vältima ja mitte lubama metsaraieid, lamapuidu eemaldamist, metsakuivendust, metsateede ehitust, metsa uuendamist, telkimist ja lõkke tegemist vääriselupaiga alal. Lepingu objekti säilimist kontrollib Keskkonnaamet igal aastal.