Tänasest saab Koerus ronida kivile Kalju Lepikuga raamatut lugema

"See on Kalju! Kindlasti on see Kalju," vaatas  äsja Koeru Aruküla mõisapargis suure rahvahulga silme all katte alt vabanenud isa kuju Kalju Lepiku tütar Aino Lepik von Wirén.

"Ta ei olnud uhke inimene, pigem sõbralik ja tagasihoidlik," meenutas sooja sõnaga tütar isa, kes jõudis peale raudse eesriide langemist üle pikkade aastakümnete tagasi kodumaale ja oma ema juurde, kes oli jõudnud poja naasmise ära oodata.

"Kindlasti ronige mälestuskivi otsa ka nagi isa armastas poisikesena seda teha. Ma ise kavatsen ka pärast kivi otsas ära käia," ärgitas Lepik von Wirén kohaletulnuid.

Etteruttavalt olgu öeldud, et nii ka sündis. Esmalt veendi fotograafide meeleheaks kivile poosi sisse võtma Koeru koolipoistest modellid Oti Timur Kirja ja Kaarel Kaasik.

"Poisid on võrreldes kevadega silmnähtavalt kasvanud," pani skulptuuri auto Elo Liiv tähele.

Koeru kultuurimaja direktor Eve Linno kinnitas, et kivi valides just sellega arvestatigi, et kooli lähedal pargis oleva mälestusmärgi otsa saaks lapsed ronida istet võtma ja kirjaniku käes olevasse raamatusse piiluma. "Kindlasti ei keela ka kooli direktor kellelgi ronimist ära," oli ta veendunud.

Üsna peale väikseid modelle võttis kivil Kalju Lepiku pronkskuju kõrval koha sisse kirjastaja Indrek Ilomets, Kalju pinginaabri Tullio poeg ning seejärel riburadapidi nii Lepiku pereliikmed, kõik soovijad lõpetades üliõpilasseltsi Põhjala liputoimkonnaga, kes seisid kogu tseremoonia liputoimkonnaga kivi auvalves.

Kivi otsas käis Kalju Lepiku raamatut lugemas viivuks ka kultuuriminister Tõnis Lukas, kes noorte raamatusse ninapidi süvenenud noore kirjamehe kuju tagantpoolt uurides hüüatas: "Näe, Kaljul on ju nutikael!"

Minister ütles sõnavõtus, et raudne eesriie hoidis Kalju Lepikut kodueestlaste eest tundmatuses, kuid nüüd, kus ei ole enam Väilis- ega Kodu-Eestit ja me kõik oleme üks, väärib Kalju Lepik tuntust ja suure luuletaja tiitlit.

"Ent Kalju Lepik ei ole meile andnud ainult oma luulet. Teise ringina pean märkima, et ta on Eestile andud ka oma pere," rõhutas Lukas.

Eesti iseseisvuse taastamise järel kodumaale pöördunud kirjaniku tütar Aino Lepik von Wirén Lepik on olnud Eesti riigisekretär ja aastakümneid olnud välisministeeriumi teenistuses diplomaadina. Praegu on Aino Lepik von Wirén Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Iirimaal.

Luuletaja tütrepoeg Illimar Lepik von Wirén oli hiljuti Tallinnas NATO küberkaitsekeskuse rahvusvahelise koostöö juht ning kandideeris läinud kevadel Isamaa erakonna esimeheks.

Kuju autor Elo Liiv oli rõõmus paljude kuuldud kiidusõnade üle, sest täpsus ja detailid on talle olulised. Kirjaniku tütar otsis välja raamatust isa noorpõlvepildi näitamaks, et just samasugust soengut, nagu on valatud pronksi, isa just kunagi kandiski.

Skulptor kiitis, et välja tulnud päike, kivi taga kasvav pihlakas ja sügiseselt paks kollane lehevaip andsid avamispäevale meeldejääva koosluse.

Mälestusmärgi avamisel võtsid sõna veel Koeru mehed, kel suur panus mälestusmärgi idee tõeks saamisel - Herbert last ja Aldo Tamm. Viimane märkis ära, et järgmisel aastal, kui lõpetatakse pargiteede uuendamine ja pannakse kuju juurde pink, saab seal istudes kuulata QR koodi kaudu nutiseadmest kirjaniku enda sisseloetud luulega salvestisi.

Suurest kolleegist rääkis luuletaja Doris Kareva, kujuteldava mütsi võttis maha värske Järva vallavanem Arto Saar, lilled mälestusmärgi jalamile asetasid Tallinna järvalaste seltsi esindajad ja mitmed teised.

Koeru mehed lugesid kõlaval häälel Kalju Lepiku luulet.

Publiku seas vilksatas rännumees Tiit Pruuli, EV100  juhtrühma esimees Toomas Kiho, lavastaja Margus Kasterpalu, kunagine siseminister Lagle Parek ja teisi.

7. oktoobril 100. sünniaastapäeva tähistamisel polnud see täna esimene ega viimane ettevõtmine. Pool tundi enne kivi juurde kogunemist pidas suurem osa publikust mälestushetke Kalju Lepiku sünnikodu juures Koeru Väinjärve poolses otsas, mida kirjaniku noorpõlves peeti eraldi  Santovi külaks.

Mälestusmärgi avamise järel liikus enamus koosolnudi edasi Koeru kultuurikeskusesse pidama kirjaniku 100. sünniaastapäevale pühendatud kultuuriloopäeva ja konverentsi.

Mängumeheks kutsutud Kalju Lepiku elust ja tegevusest andis ülevaate kirjandusteadlane Anne Mihkelev. Kirjamehe proosaloomingust rääkis ajakirja Looming peatoimetaja Janika Koorberg.

Pärastlõunal teeb ülevaate Kalju Lepiku tegevusest ajaloolise mälu säilitajana tegi arhivaar Peep Pillak. Isiklikke kohtumisi meenutavad kirjandusteadlane Sirje Olesk, Koeru koduloolane Herbert Last ja filmimees Vallo Kepp.

Õhtupoolikuni kestva konverentsi võtab kokku luulepõimikuga Lepiku loomingust näitleja Üllar Saaremäe.

Kalju Lepiku luulest on ilmunud ligi 20 luulekogu, millest valdav enamik ilmus paguluses Rootsis, kuhu ta 1944. a. põgenes ning eestlust hoidis Eesti taasiseseisvumiseni. 1999. a. puhkab ta Tallinna Metsakalmistul.