Sisukord
Arvamus
Paberleht

Riigieelarve peab silmas pidama inimest

3 min lugemist
  • Eesti jääb endiselt kõige madalama laenukoormusega riigiks Euroopa Liidus
  • Lisaraha kaasamine aitab meid sellest kriisist kiiremini välja tulla
  • Järgmise aasta riigieelarve kulude maht ulatub rekordiliselt ligi 13 miljardini
  • Opositsioon eesotsas Reformierakonnaga muidugi kritiseerib pensionitõusu
FOTO: Mihkel Maripuu

Järgmise aasta riigieelarve on jõudnud riigikokku. Aasta tähtsaim dokument toob töövõite, leevendust ammustele valupunktidele ja suurendab heaolu ühiskonna nõrgimatel, kellele kriis on kahtlemata valusa jälje jätnud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Alustan siiski sellest, mis on järgmise aasta riigieelarvet silmas pidades kõige rohkem kõneainet pakkunud – riigi laenust. Minule on see poleemika isegi arusaamatu, sest Eesti jääb endiselt kõige madalama laenukoormusega riigiks Euroopa Liidus. Tegelikult oli valitsusel üleilmse koroonaviiruse põhjustatud majanduskriisi ravimiseks valida kahe tee vahel: kas võtta laenu, teha investeeringuid ja anda inimestele tööd ning elavdada sellega majandustegevust või hoida kramplikult kinni eelarve tasakaalust ja kärpida inimestele oluliste teenuste arvelt.

Lisaraha kaasamine aitab meid sellest kriisist kiiremini välja tulla ja tegelikult on valinud selle tee ka kogu ülejäänud maailm. Kui tosin aastat tagasi olime samasugusel teelahkmel, siis valis toonane valitsus kärpimise. Inimeste püksirihm tõmmati aastateks pingule ja majandus tammus pikka aega paigal.

03.10.2020 08.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto