Mõned on haiguse ees võrdsemad kui teised

Riina Sikkut Foto: Eero Vabam

Koroonakevad oli meile kõigile suur ehmatus. Oli palju teadmatust, jooksu pealt otsustamist ja katsetamist. Et paljud inimesed soovisid nakkusehirmu, haigestumise või karantiini tõttu haiguslehte, pandi erandlikult kiiresti tööle uuenduslik IT-lahendus, mis võimaldas inimestel endale ise internetis haigusleht avada. Mais otsustas valitsus erandkorras maksta eriolukorra ajal hüvitist ka kolme esimese haiguspäeva eest.

Tagajärjeks oli haiguslehtede kahekordistumine: kahe kuu jooksul avasid inimesed portaalis digilugu.ee 24 000 korral haigus- või hoolduslehe ning eelmise aasta märtsi ja aprilli 54 000 haiguslehe asemel oli neid selle aasta samal perioodil 100 000. Lisakulu haigekassale kolme esimese haiguspäeva hüvitamisest oli 6,7 miljonit eurot ning haigushüvitise kulud kokku olid esimesel poolaastal 43 protsenti suuremad kui aasta varem.

Eriolukord möödus ja viiruse levik vaibus. Suvi andis hingamisaja, et valmistuda uueks nakkuslaineks. Mina kuulsin suve jooksul enim muret selle üle, et sügisel jätkub distantsõpe ja esimesi haiguspäevi enam ei hüvitata. Miks see esimeste haiguspäevade hüvitis järsku nii tähtis on, kui enne eriolukorda ilma selleta hakkama saime ja see tähendab ka suurt lisakulu?