K, 7.12.2022

Kalabuss viib maapiirkonda isegi sinimerekarpe

Kuido Saarpuu
Kalabuss viib maapiirkonda isegi sinimerekarpe
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
OÜs Pärnu Kalamajakas kala kokku ostva Aleksei Anufrievi sõnul pandi Kalamajakas ratastel käima selle aasta varakevadest.
OÜs Pärnu Kalamajakas kala kokku ostva Aleksei Anufrievi sõnul pandi Kalamajakas ratastel käima selle aasta varakevadest. Foto: Kuido Saarpuu

Kuigi vanast ajast on teada, et kalapäev on just neljapäev, siis Kalamajakas ratastel püüab seda teadmist muuta – Pärnust Eesti eri piirkondadesse käima pandud kalabussid jõuavad Lääne- ja Valgamaale, Kesk-Eestist rääkimata.

 

Laupäevane sügishommik Türil. Grossi toidupoe parkla tagumisse nurka on kogunenud inimesed. Valget värvi kalabussi juht Aleksei Anufriev tagurdab masina õigesse kohta, avab külgukse, tõstab toote- ja hinnainfot sisaldava tahvli välja ja on valmis müüma.

Ostjaterohke algus

Müügiks läheb nii lesta kui ­ahvenat, samuti sooviti suitsulatikat. Oli neid, kes küsisid kala suitsutamiseks, ja neidki, kes tahtsid perele valmistada prae- või ahjukala. Kala võeti kiloviisi või üksikult.

Müügiks läheb nii lesta kui ­ahvenat, samuti sooviti suitsulatikat. Oli neid, kes küsisid kala suitsutamiseks, ja neidki, kes tahtsid perele valmistada prae- või ahjukala. Kala võeti kiloviisi või üksikult.

„Kala pärineb Pärnu lahest, samuti toome seda kaugemalt, Poolast, Taanist ja Hollandist,” avaldas mees. „Eri aastaaegadel muutub ka kalavalik. Kevadel oli rääbiseaeg, nüüd on pakkuda lesta. Kui kohapüük hakkab pihta, müüme rohkem koha jne.”

Järvamaa laupäevast kalaringi iseloomustas Anufriev eriilmelisena. Ei ole nii, et suuremates kohtades, näiteks Paides või Türil müüakse kala alati rohkem kui Järva-Jaanis või Koerus. Aktiivsem müük on traditsiooniliselt kalamüügitunni alguses. Nii oli ka Türil.

Anufriev nentis, et on neid, kes on nende tegemistega kursis ja oskavad kalasooviga õigel ajal õiges kohas olla, aga ka neid, kes satuvad kala ostma juhuslikult.

OÜs Pärnu Kalamajakas kala kokku ostev Anufriev selgitas, et Kalamajakas ratastel pandi käima selle aasta varakevadest. „Meil on mitu suunda, mitu bussi ja autojuhti. Igal juhil on oma suund, minul on laupäevane Põltsamaa ring,” selgitas ta. Tema müügiring kestab umbes 12 tundi ja on oma 350 km pikk.

Ettevõtte turundus- ja suhtekorraldusjuht Liis Raadik täpsustas, et kevadise kalabusside käimapaneku taga on mitu põhjust. „Kalasõbrad Eesti eri nurkadest olid meile juba pikka aega märku andnud, et oleksid huvitatud kodule lähemal erinevate kalasaaduste ostmisest,” sõnas ta. „Oma osa oli ka koroonaviirusel, mille ühe mõjuna ei olnud inimesed, eriti eakamad, enam sedavõrd liikuvad nagu varem. Leidsime, et tuleme siis ise inimestele lähemale.”

Raadik lisas, et kalabussid on end õigustanud ja senikaua, kui on nõudlust, on Kalamajakas ka ratastel. „Samas me keegi ei tea, mida koroonapandeemia käimasoleva sügisega teeb,” jättis ta otsad tuleviku osas lahtiseks.

Osatakse küsida ka austreid

Eri maakondadest rääkides ei osanud Raadik välja tuua piirkonnapõhiseid ostuerisusi. „Pigem oleneb palju konkreetsest päevast, kes tahab külmutatud, kes suitsukala. Mõningase üllatusena on selgunud, et ka väiksemates kohtades osatakse küsida nii austreid kui ka sinimerekarpe, seega ollakse julgemad,” kõneles ta. „Et laiendada sortimenti, tuua soovijateni eri maitseid, on meil nii kalaringidel kui ka püsimüügikohtades väljas ka näiteks Surströmming (Rootsi mädakala). Sai varutud aastane kogus, kuid see kahanes päris kiiresti.”

Samuti toimivad kalabussid Kalamajaka e-poest kauba tellinud klientidele kauba kättesaamise kohana. „Kalabussidele võetakse kaasa teatud kindel kogus kala ja kuna müük toimib kes-ees-see-mees-põhimõttel, ei pruugi igas punktis klientidele soovitud kala jaguda,” põhjendas Liis Raadik ettetellimise kasulikkust.

Kui kalaringidega alustati, mahutati kalabussidesse üle 60 toote. Nüüdseks on tooteid sortimendis 30–40. Kindel on, et ringile ei minda ilma haugi-ahvena-koha-latika-lestata. Eksootilisemaid roogi ootavad tuunikalad, homaarid, kaheksajalad jms.

Neli päeva nädalas ratastel

Kalamajakas on ratastel kolmapäevast laupäevani. Sõidetakse viit marsruuti, suuremates kohtades ollakse umbes tunnike, väiksemates kohtades vähem. Kui kolmel päeval on kalaringi tegemas üks kalabuss, siis neljapäevase Lõuna-Eesti marsruudi katab ära kaks bussi. Kesk-Eestisse satutakse kahel päeval, kolmapäeval ja laupäeval.

„Põhimarsruudid ja piirkonnad on meil suuresti paigas, kuid oleme lisanud ka uusi müügipunkte,” ütles Raadik. „Nii tuli meile Lõuna-Eestist juurde näiteks Lüllemäe Valgamaalt, Läänemaalt aga Risti. Viimasest kohast inimesed ise helistasid ja palusid peatust. Arvestasime 20 inimesega, kuid kohale jõudes oli tänu kohapealsele eestvedajale kalasoovijaid 40–50. See on hea näide, et suust suhu reklaam töötabki tihti kõige paremini.”

Ratastel pakutakse liha, juustu, juuksuriteenust ja rehvivahetust

Kaubandusvõrk tõmbub maal üha koomale, aga inimesed ei oska teatud toodete või teenusteta oma elu ette kujutada. Seega polegi muud, kui ärile tuleb panna rattad alla.

Ei vasta tõele, et Eestis vuravad ringi vaid toidulavkad ja kalabussid. Ei, ärksamad kodanikud pakuvad liikuvatest müügilettidest liha, vorsti ja juustu. Teenustest on mitmes maakonnas katsetatud liikuva juuksuritöökojaga. Samuti aetakse sügiseti ja kevaditi töökodadest välja rehvivahetusbussid.

Ühe Eesti kõige huvitavama liikuva teenusega võib tulevikus välja tulla Järvamaa äärealal Jüripoja talus JJ Fabrication OÜ eestvedaja Johannes Jürisson. Tema ehitab custom-autosid ja valmistab detaile motospordi eri distsipliinides kaasa löövatele masinatele. Nimelt on noorel mehel plaan ehitada valmis mobiilne auto veojõustend. Alusraam on valmis, teha on elektritööd.

Jürisson selgitas, et veojõustendi on tarvis näiteks (võistlus)autode seadistamiseks. „Haagin stendi oma autole sappa, sõidan sellega kohale, ajame mõõdetava auto peale ja mõõdan arvutiga jõunäitajaid ära,” kirjeldas ta.

Johannes Jürissonile teadaolevalt teisi liikuvaid veojõustende Eestis ei ole. Küll leidub neid töökodade ja koolide juures. „Mobiilne veojõustend annaks võimaluse sellega võistlustele ja autoüritustele kohale minna ning kohapeal vajalikke viimase hetke muudatusi teha,” selgitas ta.

Alati ei pea mobiilsed ärid aga liikuma mootori jõul. Hiiumaal on käigus näiteks üks kolmerattaline kaubavelo, mis toimib pagarirattana. Töötukassa Järvamaa osakonna juhtaja Eha Tasang tunnistas, et kuigi ratastel äride üldpilt võib olla kirju, siis väga sageli ettevõtjaks saada soovivad inimesed oma toodet või teenust mobiilsena ette ei kujuta.

„Mäletan, et aastaid tagasi oli korstnapühkija, kes taotles lisaks töötukassa muudele vahenditele äriplaanis ka autot, et teenust pakkuda. Auto ta ka sai,” sõnas ta. „Korstnapühkija teadupärast kodukontoris ei tööta.”

Eha Tasang
Eha Tasang Foto: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Samuti tõi Tasang välja ühe Viljandimaa juuksuribussi. See toimiski ratastel juuksurisalongina, kuid Tasangu teada praegu enam ei tööta. „Üks asi on äriplaani kirjutamine ja ettevõtlusega alustamine, kuid hoopis teine asi igapäevane tegevus ellujäämise nimel,” arutles ta. „Kui võtame kulumaterjalid, auto amortisatsiooni ja kütuse hinna ning arvestame sellega, et teenus või toode ei tohi ülemäära kalliks minna, siis võib igapäevane hakkamasaamine olla päris keeruline. Ainult rahulolutundest on ettevõtjale vähe, vaja on ka teenida. Ettevõtet tuleb hoida n-ö vee peal vähemalt üks aasta, muidu tuleb toetus tagasi maksta.”

Kesk-Eesti inimesed ettevõtlussooviga töötukassa poole väga aktiivselt ei pöördu. Viimastel aastatel avaldab kuni kümmekond inimest aastas soovi, neist napilt pooled läbivad kogu kadalipu, saavad äriplaanile positiivse vastuse ja tulevaseks äriks rahalise toetuse, mis praegu on ligi 4500 eurot.

Kõige rohkem on inimene oma äriplaani muutnud viis korda. „Need, kes veavad algusaastatest üle, kelle plaanid on realistlikud, need jäävad äris püsima,” teadis Eha Tasang öelda. „Väga tähtis on ka vaadata konkreetset tegevuspiirkonda, kas seal on maksujõulisi kliente või ei ole, kuidas on lood konkurentidega, kas tegemist on nišitootega või mitte.” (ME)

Märksõnad
Tagasi üles