Hoonete ligipääsetavus vajab suuremat tähelepanu

Et kõik reisijad pääseksid Tartu vaksalis mugavalt teisele perroonile, lammutatakse praeguse kava järgi tunneli Valga-poolne trepp. Selle asemele ehitab Eesti Raudtee teisele perroonile viiva tunneli ja kaldtee. 2 x Sille Annuk Foto: Sille Annuk

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis (TTJA) valminud aruandes avalikus kasutuses olevate hoonete ligipääsetavuse 2019. aasta järelevalve tulemuste kohta selgub, kõigis kontrollitud hoonetes esines puudusi ligipääsetavuse nõuete täitmises.

 

Värskelt valminud 2019. aasta ligipääsetavuse järelevalve aruanne toob välja mitmeid kitsaskohti, muuhulgas selle, et omanike teadlikkus hoonete ligipääsetavusest, muuhulgas regulatsiooniga ettenähtud nõuetest, on madal. Kokku viidi menetlustoiminguid läbi 69 avalikku teenust osutavas hoones, neist ligipääsetavuse nõudeid tervikuna ei täitnud ükski kontrollitud hoone. Enim puudusi fikseeriti treppide, kaldteede, käsipuude ja invatualettide kohta kehtestatud nõuete täitmisel. Sageli ligipääsetavad lahendused kas puudusid või olid sihtgrupi jaoks ebamugavad kasutada.

„Kannatajaks ei ole siin üksnes kümned tuhanded lapsed ja väikelaste vanemad, vaid ka kõik need inimesed, kes vajavad abi liikumisel - puuetega inimesed, eakad, ajutiste tervisehäiretega inimesed, erivajadustega inimeste hooldajad,“ sõnas TTJA peadirektor Kaur Kajak. „Hea ligipääsetavus parandab kõigi inimeste elukvaliteeti. Meie elukeskkond peab muutuma ligipääsetavamaks ja takistuste vabamaks nii elanikele kui külalistele. Samaväärselt avalike ehitistega tuleb tulevikus rohkem tähelepanu pöörata ka eluhoonetele - muuta olemasolevad paremini ligipääsetavaks ning uute hoonete puhul tuleb arvestada ligipääsetavuse normidega juba planeerimisel.“

Värskelt valminud 2019. aasta ligipääsetavuse järelevalve aruanne toob välja mitmeid kitsaskohti, muuhulgas selle, et omanike teadlikkus hoonete ligipääsetavusest, muuhulgas regulatsiooniga ettenähtud nõuetest, on madal.

Nõuete täitmisel ei leitud erinevusi omandivormis. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ligipääsetavus oli võrreldav äriühingutele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele kuuluvate hoonete ligipääsetavusega. „Arvestades riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid ja pädevust, võiks avaliku sektori asutuste ligipääsetavus olla praegusest oluliselt parem,“ kommenteeris TTJA ligipääsetavuse peaspetsialist Kaido-Allan Lainurm. „Positiivne on, et probleeme on hakatud teadvustama ja nendega tegeletakse. Väga palju saavad ära teha kohalikud omavalitsused, kelle pädevusse kuulub projekteerimistingimuste väljastamine ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine. Kui  suudame selle filtri panna efektiivselt toimima, on tulevikus elukeskkond meie kõigi jaoks liiklemise osas mugavam.“

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuete täitmise ehk lühidalt avalike hoonete ligipääsetavuse üle kontrolli alates 2018. aastast. Nõuded hoonete ligipääsetavusele on kehtestatud ehitusseadustiku juurde kuuluvate määrustega juba aastal 2002 ning uuendatud aastal 2018. Alates 2018. aastast on riikliku järelevalvega hõlmatud kõik kasutuses olevad ehitised või nende osad, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust. Sellisteks hooneteks on näiteks koolid, lasteaiad, hooldekodud, perearstikeskused, haiglad, vallamajad, spordikeskused, aga ka kõik toitlustus-, majutus-, kaubandus- ja kultuuriasutused, mis pakuvad avalikkusele suunatud teenuseid sõltumata nende omandisuhtest.

Selleks, et paremini hinnata oma hoone ligipääsetavust ja vastavust õigusaktidele, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel leitavad enesehindamise läbiviimiseks kohandatud ankeedid, mille koostamisel on lähtutud üksnes õigusaktides kehtestatud nõuetest. Ankeet on juba ehitustegevuse kavandamisel suurepäraseks abimaterjaliks nii arhitektile, ehitajale kui omanikujärelevalve teostajale. Kui ankeedis olevad nõuded on täidetud, siis võib olla üsna kindel, et ligipääsetavuse nõuded on korrektselt täidetud.